Intriigiderohke elu

Viimasele ajal teeb mulle nalja asjaolu, et millegipärast olen ma nii öelda intriigide keskel ja kui aus olla, siis ma ei olegi midagi teinud. Olen terve see aasta üritanud hoida nii madalat profiili kui võimalik, aga tundub, et sündmusterohke elu nagu paar aastat tagasi, on mind üles leidnud. Ja kui veel mõelda inimeste peale, kes olid tol ajal minu ümber, siis on mul kahju neist-inimesed ei suuda muudmoodi elada, kui nii öelda mustata teisi. Samas öeldakse, et ainult tugevad suudavad olukorraga leppida ja andestada ning meenutada ikka häid asju! Veel enam, mis on halba selles, et kui inimene tahab midagi ning ta üritab seda ka siis saada. Miks kohe öeldakse, et inimene on ülbe või üleolev? Pigem tundub, et osadele inimestele käib närvidele, kui kellelgi on teada, mida ta tahab ning on visa selle saamiseks.

Olles tulnud tagasi soojalt maalt, siis mõistan üha enam, et inimesed Eestis on nii kinni oma väikeses maailmas ning iseendas, et jube kohe. Lausa hirmutav. Inimesed on unustanud ära, kuidas elu nautida ning üldse tunda rõõmu sellest, mis sul on, nutmata taga asjade üle, mida ei ole. Ja kui päris aus olla, siis on ikka väga masendav olla Eestis-nüüdseks juba neli päeva kodumaal oldud ja selline tunne, et tahaks tagasi päikese alla. Ei ole ju normaalne, et nelja päeva jooksul on käidud pedassaarel chillimas – üksnes mu kohalolek tekitas kellelegi ebamugavust; saanud tunda oma kodumaa seebiooperit, mis kestab juba kuid; kuuldud ühte väga huvitavat nii öelda armukolmnurga seebikat, mille lõppvaatus on mul veel teadmata ja lõpetuseks sai eile käidud superdiivat vaatamas ning seda ihuüksi, sest kopp on ees olemast mingi Venetsueela seebiooperis. Mida vähem ma oma nägu näitan ja üldse kuskil olen, seda parem! Sest teadagi on veevalaja kõige iseloomulikumaks jooneks uudishimu ja teiste inimeste analüüsimine. Ega ilmaasjata kutsuta veevalajaid parimateks inimesetundjateks, ent selleks, et mõista veevalaja vihjeid ja võnkeid on vaja teist veevalajat või küllaltki kõrge vaimse tasemega inimest :D Vähemalt oma seisukohalt võin öelda, et enamvähem kõik omadused, millega kirjeldatakse veevalajat, läheb täkkesse-kohati päris hirmuäratav :))))

Aga ilusat suve lõppu kõigile!