ema ja tütar või siis lihtsalt imelikud

Eile oli hea, kokkasin ligi poolteist tundi järjest köögis ning nüüd ma saan aru jah, miks emad alati kurdavad, et söögitegemine on nii väsitav, ent asja tegi lõbusaks see, et kui Kätu tuli, siis hakkas hull kisa köögis. Nimelt Kätu korrutas mulle, et mul löövad välja mingid emalikud tunded, sest ma ei lasknud tal pannkooke kohe ära süüa. Ei ole ju mõtet teha, kui üks jälgib nagu raisakotkas taldriku kõrval, et millal siis nüüd saab. Tegelikult on meil viimasel ajal kogu aeg nii, et pidev vaidlemine on. Küll me hakkame arutama paljunduses, kui palju kellelgi kilekaani on vaja ning lõpptulemus on see, et müüja ka ütleb oma arvamuse ning sellele järgneb naerupuhang või siis lähme poodi ning arutleme tükk aega, mida on vaja osta, kuigi mõlemad söövad väga erinevaid asju või siis kodus olles käib pidev tögamine ning üksteisi kiusamine. Deem meil oleks tõsiselt vaja kaameraid võiks lausa enda nimelise sarja teha-Kätlin ja Reena tegutsemas-ma arvan, et see oleks küllatki kuulus :D Selle asemel, et näidata mõtetut lihtsalt elu, mis peale esimese osa ära vaatamist ei paku pinget, võiks olla meie saade. Päris hea! Aastate pärast anname välja oma raamatu ning siis põrutame kuhugi kaugele soojale maale...

Aga Kätu peaks ikka ennast kirja panema näitleja kursustele, aga meil on vaja sellist osa ,kus me mõlemad saame osaleda-me oleksime fantastiline duo :D