Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, november 21, 2005

Nädalavahetus

Jah, kodus käik mõjus ühest küljest hästi, teiselt poolt aga mitte nii hästi. Tehtud ei saanud midagi õppimise poole pealt. Aga mõistuse sain ma tagasi. Ja kolimisega sai ka natukene tegeletud.
Meie Rainikest sai ka külastatud ja Innukit ka. Mis oli omamoodi väga lõbus. Naerda sai vähemalt. Ja Triinukene läks lolliks ää kui sai natukene oma Fast Burni sisse. Vaesed poisid said pudeliga kui midagi tema kohta kobisesid. Ja üldse hüples ja kargles seal nagu segane. Mingid kutid tulid saunas ja mis värvi küll olid nende käterätid - ülla-ülla rohelised. Aga kus sa sellega, Triinul ju vaja neid kohe kommenteerida. Karjuski siis kõva häälega kui nummid, ja kutid loomulikult arvasid, et neile oli see lause mõeldud. Ja läksid nii äksi täis. Naersid seal nagu väikesed koolipoisid.. :))

Aga muidu oli lõbus.

Päikest ;)

1 Comments:

  • At 1:23 AM, november 22, 2005, Anonymous Anonüümne said…

    Juhhuu, saiamehike kirjutas väikse jutu. Armas punnkõhutüdruk lubas, et ma võin ise loo kirjutada. Võibolla siis keegi tüdruk on nii kena ja publitseerib esilehel ;)


    --

    Miks vahest juhtub nii, et emotsioonid kaovad? Ei rõõmu, ei soojust, ei miskit. Ainult mõistus teab, mida tundsid ennem ning kuidas sa tahaksid asjade käigul minna lasta.
    Kui sa oled tundnud midagi meeldivat ja sellele on järgnenud kurbushetk ning veelgi kaugemas minevikus oled haiget saanud, kas siis võib ehk tegemist olla Sinu Enda kaitserefleksiga, mis mäletab ning üritab sind valu kordumise eest kaitsta?

    Olgu vastus milline tahes, vähemalt saab sellises olukorras midagi õppida. Õppida, et elu tunnetega on parem kui ilma.

     

Postita kommentaar

<< Home