Munad

Miks on osad munad pruunid ja osad valged, millest see tuleneb...need olid vähesed küsimused, mis tekkisid täna öösel kell kaks, kui sai Kätuga natukene arutatud maailmaasjade üle. Siin kohal ka väike seletus teilegi :P

Munades sisalduvad vitamiinid ja mineraalained

Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites.
Mõnel munarebu koostisse kuuluval küllastumata rasvhappel (linool-, linoleen-, arahhidoonhape) on ainevahetuses vitamiinidega võrdne tähtsus. Munarebu rasvades rikkalikult leiduv letsitiin on väga oluline närvikoe koostisosa, millel on oluline roll närviimpulsside ülekandumisel ja ajurakkude toitumises. Letsitiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, parandab maksa tegevust ja hoiab vere kolesteroolitaseme normis.

Munade suurus

Munade suurus ja kaal sõltub linnuliigist ja -tõust. Tõu piires mõjutab muna kaalu kana kehamass. Raskemad kanad munevad raskemaid mune. Pruunid munakanad on tavaliselt raskemad kui valged ja ka muna kaal on suurem.
Muna kaal suureneb kana vanusega. Noor munema hakkav kana muneb keskmiselt 45-50 g kaaluvaid pesamune, mis on pingpongipalli suurused. Munemise lõpus kaaluvad munad isegi 65 g ja rohkem. Keskmine muna kaal munakanatõugudel on 60-62 g (mitte 55 g, nagu mälumängusaadetes pakutakse).
Muna kaalu saab mõjutada ka kanade söötmisega, selle määravad sööda proteiinisisaldus, aminohapped, nagu metioniin ja tsüstiin, sööda energiasisaldus, rasvasisaldus ja elutähtsad rasvhapped, nagu linoolhape. Mida suurema koguse nimetatud toitaineid kana söödast saab, seda suuremaid mune ta muneb.
Väide, et paremini toidetud kanad munevad suuremaid mune, ei pea päriselt paika. Näiteks noorte kanade puhul ei tohiks söödaga liialdada, sest selle tulemusena võib munevus hoopis langeda, lind rasvub ja muutub loiuks.

Munakoore värv

Munakoore värvus sõltub kanade tõust. Munakanatõugudel on tavaliselt valged, muna-liha- ja lihakanatõugudel rohkem pruunikad munad. Nõudlus pruunide munade järele tekkis 70ndatel, kui hakati enam tähelepanu pöörama pruunikoorelisi mune munevate munakanade aretamisele, nende osatähtsus tõusis 1970ndatel.
Koore värvuse põhjustavad koores ladestuvad pigmendid. Ei saa väita, et muna värvus sõltub kana sulestiku värvusest. Näiteks mustad minorka-tõugu kanad munevad valgeid mune.
Valgete munakanade aretusel on palju kasutatud leghorni tõugu. Pruunide munakanade esivanemate hulgas on sageli olnud punakaspruuni sulestikuga roodailendi tõugu.
Kindlaim tunnus, mille järgi määrata, mis värvi mune kana muneb, on kõrvalapi värvus. Valge kõrvalapiga kanad munevad valgeid, punase kõrvalapiga kanad pruune mune.
Pruunid ja valged munad ei ole oma sisult - s.o toiteväärtuselt - erinevad. Küll esineb pruunide munade puhul sagedamini rebu pinnal pruune täppe.

Munakollane - kui kollane?

Munakollase värv võib kõikuda kahvatukollasest oranžini, sõltudes peamiselt kanade toidust ja aastaajast. Suvel on rebu tavaliselt tumedam, sisaldades hulgaliselt A-vitamiini eelühendeid karotinoide, mis tagavad organismi normaalse elutegevuse, arenemise ja kasvu.

Värske või väsinud muna?

Kvaliteetse muna oluline tunnus on ühtlase paksusega puhas koor. Kui soovite mune säilitada, ärge peske neid enne külmkappi panemist. Pestud muna kaotab oma loomuliku kaitsekile ja sellesse võivad tungida mikroobid.
Nipp! Värsket muna saab riknenust kergesti eristada. Kui asetate värske muna lahjasse soolvette, tõuseb see külili, mõlemad otsad ühekõrgusel. Vanematel munadel kerkib tömp ots ülespoole - mida vanem muna, seda kõrgemale.
Veel kergem on munade värskust kontrollida neid raputades. Vanema muna puhul kuuleme raputades, kuidas sisu vastu koort loksub, värske muna puhul sellist heli ei kosta.