Dam Dam Di Du Di Daa
Eks ole huvitav pealkiri või mis.
See on tingitud sellest, et ma siin just kuulan seda lugu. Päris mõnus on, selline tümps. Vahel on seda ka vaja kuulata, ei saa ju kogu aega ka selliseid rahulikke lugusid kuulata.
Kuigi peaks mainima, et on kaks lugu, mis on nagu eriti head ja seonduvad väga ilustae mälestustega - Dagö "Muusik" ning Bodies Without Organs "Sunshine in The Rain". (NB! Ärme Groovi mainime seekord!)
COGITO ERGO SUM - Ma mõtlen, järelikult olen olemas.
Küsimus kõigile - kas teie mõtlete?
Mina siis lugesin seda lauset päris mitu korda ja teate, see on ikka päris huvitav.
Hakkasin mõtlema selle lause peale. Ja teate, mis järeldusele ma jõudsin - ma olen järelikult olemas.
Ja sellel hetkel, kui ma seda jura siia kirja panen ma ka ju mõtlen, seega olen ka täpselt praegusel ajahetkel siin arvuti taga olemas.
Vahel on küll selline tunne, et ma ei mõtle. Samas, kas ma siis ei olegi olemas?
Meenub üks vahejuhtum (ma igaks juhuks teisi meenutama ei hakka), siis tekkis pärast küll tunne, et ma ei mõelnud sellel hetkel nagu mitte midagi. Seega kas keegi siis saab kindlalt väita, et ma ei olnud sellel hetkel olemas???
Ei tohi kirjutada raamatusse selliseid lauseid nagu see. Matikutel on ju vaja siis ju kõik ära tõestada ja kui juba tõestamiseks läheb, siis ju peab kõik variandid ka läbi töötama. Konkreetsus!!! Midagi ei tohi ju kõrvale heita ega välja jätta, kui just ei ole tegemist juhuga, kus tulemus ei sõltu sellest.
NB!! Ülesanne teile - mida teie sellest lausest välja loete ja mis mõtted või mitte mõtted teid valdavad ja tunded ka loomulikult.
Pange kirja ja siis arutame selle üle
Päikest ;)
See on tingitud sellest, et ma siin just kuulan seda lugu. Päris mõnus on, selline tümps. Vahel on seda ka vaja kuulata, ei saa ju kogu aega ka selliseid rahulikke lugusid kuulata.
Kuigi peaks mainima, et on kaks lugu, mis on nagu eriti head ja seonduvad väga ilustae mälestustega - Dagö "Muusik" ning Bodies Without Organs "Sunshine in The Rain". (NB! Ärme Groovi mainime seekord!)
COGITO ERGO SUM - Ma mõtlen, järelikult olen olemas.
Küsimus kõigile - kas teie mõtlete?
Mina siis lugesin seda lauset päris mitu korda ja teate, see on ikka päris huvitav.
Hakkasin mõtlema selle lause peale. Ja teate, mis järeldusele ma jõudsin - ma olen järelikult olemas.
Ja sellel hetkel, kui ma seda jura siia kirja panen ma ka ju mõtlen, seega olen ka täpselt praegusel ajahetkel siin arvuti taga olemas.
Vahel on küll selline tunne, et ma ei mõtle. Samas, kas ma siis ei olegi olemas?
Meenub üks vahejuhtum (ma igaks juhuks teisi meenutama ei hakka), siis tekkis pärast küll tunne, et ma ei mõelnud sellel hetkel nagu mitte midagi. Seega kas keegi siis saab kindlalt väita, et ma ei olnud sellel hetkel olemas???
Ei tohi kirjutada raamatusse selliseid lauseid nagu see. Matikutel on ju vaja siis ju kõik ära tõestada ja kui juba tõestamiseks läheb, siis ju peab kõik variandid ka läbi töötama. Konkreetsus!!! Midagi ei tohi ju kõrvale heita ega välja jätta, kui just ei ole tegemist juhuga, kus tulemus ei sõltu sellest.
NB!! Ülesanne teile - mida teie sellest lausest välja loete ja mis mõtted või mitte mõtted teid valdavad ja tunded ka loomulikult.
Pange kirja ja siis arutame selle üle
Päikest ;)
posted by -NightAngel- @ 9:42 PM
3 Comments:
At 11:43 PM, september 17, 2006,
-NightAngel- said…
Kle, ma ise arvan ka sama..
Enam ei tohi psühholoogia tekste lugeda..
At 6:08 AM, september 18, 2006,
Dilbert said…
See on väga huvitav tekst :))))
Cogito ergo sum-ma mõtlen, järelikult olen olemas...täitsa õige mingis vaatevinklis. Kui inimene mõtleb, siis eelduste kohaselt peaks ta ka eksisteerima. See on umbes sama nagu Gandhi väide, et nii kaua olen rumal, kui ma ei ole aru saanud, et olin rumal. Mis aga puutub sinu vahejuhtumitesse, milles olen ka osaline mingil määral olnud, siis seda võib näiteks seletada sellega, et tol hetkel toimus sul võib olla mingi kokkupuude paralleelmaailmaga ehk siis mida võib nimetada stringi teooria nimega . Siit ka väike katkend, et võib olla, kes ei ole nii kursis asjaga:
Stringi teooriate valguses pole mateeria fundamentaalstruktuuri aluseks mitte osakesed, mis hõivavad ruumis ühe punkti, vaid asjad, mille ainsaks dimensiooniks on pikkus, nagu näiteks lõpmata õhukesel niidijupil.
Miks ei pane me neid lisamõõtmeid tähele, kui nad tõesti olemas on? Miks me märkame ainult kolme ruumi- ja ühte ajamõõdet? Arvatavasti on need lisamõõtmed kokku kõverdunud üliväikesesse ruumi mõõtmetega umbes cm. See on nii väike, et me lihtsalt ei märka neid ja tunnetame ainult üht aja- ja kolme ruumimõõdet. Võiks paralleeli tuua näiteks apelsinikoorega - kui seda lähedalt uurida, siis on ta kortsus ja kipras, kui aga kaugelt vaadata, paistab mõnusalt ümmargune. Nii on arvatavasti ka aegruumiga - väikestel mastaapidel on 10- mõõtmeline ja väga kõverdunud, suurtel mastaapidel aga ei märka me lisamõõtmete kõverust. Kui selline pilt on õige, siis oleks see kosmoseränduritele õige kurb uudis - lisamõõtmed oleksid liiga väikesed, et kosmoselaeva läbi lasta.
Järelikult viibisid sa tol hetkel hoopiski teisel dimensioonil ning võib olla seal tundus sulle, et sa pead ühte teatud asja näppima :P SA võib olla lihtsalt ei tajunud ennast ning sa ei andnud endale mõista mida teed, aga sa olid olemas.
Ja muide tol hetkel sa mõtlesid, sest reaalselt sul toimus ju info vahetus-sa liigutasid oma kätt tuletõrjenupu poole.
Tegelikult on nii, et isegi magades inimene mõtleb, sest aju töötab edasi ning see on isegi jälgitav aparaatidega. Vot teine lugu on siis, kui sul diagnoositakse ajusurm, siis juba läheb raskeks-kas sa siis oled olemas, kas keha olemasolust piisab, et olla olemas???
Teate mis ma lõpetan tänaseks, sest mul juba endal hakkab imelik :)))
At 10:08 PM, september 18, 2006,
-NightAngel- said…
Ei ei.. Päris hea tekst..
Kaldun arvama, et see võiski tol hetkel tõesti nii olla.. :P
Aga jah.. HEa on vaadata kuda inimesed reageerivad sellisele tekstile..:P
Postita kommentaar
<< Home