Unchained Melody

Teate mis ma ei taha, ei viitsi, ei jõua... enam õppida, täiesti ebanormaalne ma olen kolme päevaga endale selgeks teinud kuskil 100 tõestust, mida ma kindlasti homme ei mäleta. Aga noh on kätte jõudnud jälle lõbus aeg, kus saab algebrat minna tegema, ma varsti olen algebra spets, võite kõik küsima tulla, sest mul on Kilbi õpik algusest lõpuni varsti selge-olen ju selle õpikuga juba kolm aastat tööd teinud ja teate mis lõppu ei tule-ALGEBRA ONGI MU ELU, TEMA ON MINU KALLIM JA TEMAGA MA OLEN ABIELUS :))))))

Ahjah mind on enda võimusesse võtnud ka kohutav nälg. Nimelt täna Yvyga arutades jõudsin järeldusele, et tegemist on vist tõesti eksaminäljaga. Vahet ei ole, kui palju sa sööd päevas, ikka oled sa pidevalt näljane ning kui sa veel õpid, no siis muutub see täiesti kannatamatuks, seega kulubki iga kahe tunni tagant pool tundi söömisele ning tehes väikesed arvutused, siis olen ma tänase päeva jooksul kulutanud otse söömise peale kuskil kaks tundi ning toidu toomise ja tegemise peale teised kaks tundi-tegelikult kui te võtate ööpäeva rühmaks, siis kahetunnised on selle rühma alamrühmad ja me võime vaadata ekvivalentsi :D

Aga nüüd ma puhkan :))))
Huvitav, kas homme võiks kirjutada töösse nii juhul kui ei oska-kuulsad Parringu sõnad

"Kui midagi rasket on vaja tõestada, siis üks võimalus on öelda: "Kaugelt on näha...". Siis ei tea kui kaugele peab minema