Avalikustamine-hämmingu duubel ühe versioon

Kuna jutt on pättuste avalikustamisest ning tulles vastu inimeste soovidele, siis räägin ausalt ära oma hämmingu duubel ühe.
Nimelt oli tegemist ühe neljapäevaga, mis oli suhteliselt raske(analüüs) ning algul oli plaan lihtsalt õhtu rahulikult veeta, ent nagu tavaliselt juhtub, et siis, kui plaanid rahulikku õhtut, siis tuleb selline möll. Küllatki hilja õhtul tekkis selline idee, et võiks välja minna ning hea sõbranna soovitusel ostsin tekiilat. Ja nii see lahti läkski, et sõbrannad tulid üksteise järel ühikasse ning hakkas tekiila joomine, peale seda läksime klubisse, kus ma ühe oma hea sõbrannaga jõin veel paar kangemat kokteili, mille tulemuseks oli mul väga hea tuju.
Siis aga ühel hetkel märkasin tuttavaid nägusid ning kuna ühel nendest oli sünnipäev kuulduste järgi, siis olin mina see, kes õhutas Kerrut olema viisakas ning nii see läks, et üks asi viis teiseni-pulli pärast võtsime ka vastu otsuse minna neile külla, mis tagantjärgi mõeldes oli ikkagi hea otsus, sest huumor oli hea.
Seal olles jõime veel paar cuba libret, mis tegelikult oli nati liiast, sest kogu see jama, mida olime juba joonud.Ent inimesed küsivad, mis toimus seal korteris, siis lühikokkuvõte oleks järgmine: Kerruga jõime ning lihtsalt kuulasime juttu, mis oli nii sarkastiline, et anna olla ning nagu tavaliselt ei oska mina oma suud kinni hoida ja satun alati vaidlustesse ning ka seekord juhtus nii. Siin kohal peaks mainima oma wc seiklust-nimelt ei saanud ma päris hästi aru wc ehitusest-õigemini ei saanud aru, kust vett tõmmata ning kus paber on ning pealekauba ei käinud uks ka veel kinni, mis mõjus mulle küllatki kainestavalt, mille üle loomulikult teised naersid. Õhtu või õigemini öö tegi suurepäraseks see, et üks mees ütles mulle nii kaunid sõnad ning tegi selgeks, et mida kuradit ma üldse seal teen, mille peale kaotasin ma oma viisakuse ning ei hoidnud oma suud ka enam kinni-siin kohal peaks lausa mütsi maha võtma, et näe leidus inimene, kes suutis mind nii närvi ajada-tallinna rahvas on nüüd hämmingus. Peale seda aga läksin kööki, kirusin meest taga ning köögis olles vestlesin väga filosoofilise mehega, ent nüüd tagant järele mõeldes-kuradi hästi mehed mängisid meiega vaimselt.Asja point on aga see, et kui ma läksin vannituppa natukeseks puhkama, siis tuli ka Kerru sinna(siin kohal mainiks, et ma üritasin teda juba tükk aega kätte saada) ja ütles, et tal juhtus õnnetus-nimelt olid tal püksid katki väga strateegilise koha pealt, mis aga mul viis katuse ikka täitsa ära. Sellele järgnes "vabandus" ning kahe mehe intiimne käitumine, mille tagajärjeks oli see, et minul läks mõistus taskusse jne...
Hommikul tuli äratus mingi kuradi uksekella peale ning siis oli kiire põgenemine sealt, aga õnnetuseks unustas Kerru oma võtmed sinna, mistõttu pidi ta oma olukorras veel pealinna minema ning omanikuga rääkima :)))
Igatahes oli see lühiversioon asjast-millised mehed ja milline ego.
Samas on osad naljad juba ununenud, aga nendest võib pajatada juba Kerru ;)