Minetatud on häbitunne...

Eile peale oma mitmetunnilist koolis istumist ja progremist ning esitlust, läksin Kerru juurde, kuna viimane tegi hädakõne mulle ning palus abi. Nii ma tegingi pea kella viieni inglise keelt. Samas avastasin, et kui inimesed on väga väsinud ja pea enam ei võta, siis tulevad ilmsiks inimese ürgsed omadused, st et ei häbeneta enam midagi oma liigikaaslaste ees, mis iseenesest on väga positiivne nähtus, sest sellised asjad teevad inimesed ainult lähedasemaks. On ka ennem olnud selliseid hetki, mida teab Kerru väga hästi, aga see viimane oli maksimaalne-nii süütu ja nii kohutavalt naljakas ja milline võrratu chanel number viis. Vähemalt võttis see une, mis kella kahe ajal koledasti peale kippus, kuigi selleks ajaks olime juba paar kanget kohvi hinge alla pannud.
Igatahes oli õhtu meeldiv ning seda peaks kordama kunagi või mida arvab mu kallis ööloom, kes praegu on langenud unehõlma.

NB! Tal ei olnudki täna inglise keeld, mis tähendab seda, et praktiliselt oleksime võinud magada terve öö :)))

Elagu Chaneli tooted :)))))))