Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, september 18, 2006

Portfell

Tulin siis aeroobikast. Ja nagu teate sõidan ma bussiga koju, sest jala minna on väga pikk maa. Ja siis ootasin bussijaamas bussi.
Üks vana papi kõndis mööda, portfell käes, teises käes kilekott ja vihmavari. Aga ise hakkasin selle peale mõtlema, et kuda papi julgeb üksi pimedal ajal üldse kõndida. Tänapäeval see ju väga ohtlik. Ta oli ju selline pisikene ka, et iga kaak saaks temaga hakkama.
Siis aga mõtlesin, et tegelikult ikka ei saa. Papil on ju Portfell. Sellega ikka kui virutada, siis ma usun, et ilma vigastusteta ei pääse.
Naised peaksid kõik endale sellise asja muretsema, siis hea ja rahulik tänaval kõndida ka pimedal ajal... :))

Niisiis, tänane tähelepanek.

Viimasel ajal olen üldse selle bussisõiduga silmi hakanud rohkem lahti hoidma ja hakanud igale asjale rohkem tähelepanu pöörama. Mis iseenesest on ju tore. Kuigi jah.


Päikest ;)

1 Comments:

  • At 7:22 PM, september 20, 2006, Blogger Dilbert said…

    Kusjuures sinu jutuga tuleb mulle meelde mu väga varajane lapsepõlv-mul oli ka portfell, kus oli lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Ma olin väga uhke, et mul see oli-esimeses klassis mõtlesin, et mul on kõige lahedam kott maailmas :P
    Aga jah peaks seda kohe kuulutama, et naised muretsege endile portfellid, siis on turvaline tänaval käia :P

     

Postita kommentaar

<< Home