Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, oktoober 22, 2007

Rüblik

Ma kuulen ikka iga päev huvitavaid asju ning aina paremaks läheb. Nimelt rääkisin ma siis täna Elisega, kellel tuli üks pidu meelde, kus tema mees oli toitlustaja ning hakkab tema rääkima Lindast, kes seal samuti oli. Ja siis tuli välja, et Linda oli kohe väga huvitavat juttu kuulnud ja hakkanud seal rääkima, et ma olevat Ardo ülelöönud ja vaata milline ma olen ikka, aga eks jah alkohol tegi oma töö. Nimetatud pidu toimus siis augustikuus ja huvitav, huvitav, kes mulle alati naeratas ja nii sõbralik oli ning mulle mitte midagi ei öelnud. Kes siis seljataga rääkis ning jutte levitas. Minu mäletamist mööda lilleke juba sebis teiste meestega ning jättis Ardo maha, aga noh eks endast vaja ikka märtrit teha. Või mõtles Kerlike, et käib teiste meestega natukene aega ja siis korjab nii öelda Ardo üles-haige ma ütlen selle peale!!! Kui ei meenu, kuidas asjalood ikka olid, siis tasuks vaadata kasvõi antud blogi, milles korduvalt kirutakse ning meenutatakse.

Ilusad inimesed on ussitanud!

6 Comments:

  • At 3:28 PM, oktoober 22, 2007, Blogger -NightAngel- said…

    Ohhooo.. Kle igakord kui ma nüüd siia satun on jälle mingi huvitav tekst tekkinud.. Nii ka seekord.. :D

    Reenaska, sa pakud ikka paljudele kõneainet ma vaatan. Juba suvel oli teema, millest rääkida.. :D
    Aga niipalju kui mina tean, siis sellel ajal kui Reena ja Ardo käima hakkasid, ei olnud Kerli enam ammu Ardoga koos. Reenat ei saa süüdistada selles, et Kerli Ardost lahku läks. Enne kui midagi rääkida, peaks ikka fakte ka teadma.

     
  • At 6:48 PM, oktoober 22, 2007, Blogger Dilbert said…

    No kuule mul ka põnev, sest ma saan ju igasuguseid asju teada, aga jah siin kohal kohe paneks ühe teksti, mis leidsin 2005 aasta veebruari kuust:
    Nimelt pidanuks täna kolm aastat nn."abielust" Ardoga täis saama aga jah, ma ju ei oska armastada või pigem ei jõua enam lasteaia kasvatajat mängida!
    Seega sellepeale ütleks ai ai ai, enne tuleb ikka uurida asja ning loomulikult on jätkuvalt mu soovitus-mõelda, mõelda, mõelda...

     
  • At 11:25 PM, oktoober 22, 2007, Anonymous Anonüümne said…

    Mind informeeriti, et siin on jälle midagi põnevat.

    Mis mul muud ikka öelda, Reena ei löönud Ardot üle. Mina ei petnud Ardot mitte kordagi ja ei vaadanud mehi ka sel ajal. Kas te teate mata esimest kursusest, et mul oleks mõni mees, mina küll ei tea. Esimene mees kellega ma suhtes peale A. oli ja kellega ma tutvusin siis kui Reena ja Ado lähemalt suhtlema hakkasid oli L. Minu meelest me nagu Reenaga koos saime L. tuttavaks.

    Käisin tõesti väljas ühe toreda poisiga, Martin oli nimeks aga temaga meil ei olnud midagi kui see, et oksendasin purjus peaga tema auto ukse täis(ta ei lasknud mind autost välja) ja peale seda kui Reena temaga minu nime alt msn-is rääkis, ei ole me enam suhelnud, tõesti korra oleme näinud.

    Minu tead oli Arden see, kellega ma pidevalt suhtlesn ja kes mu kõrval toas pesitses. Temaga meil ei olnud ju midagi (ta minu hea sõbranna eks mees) ja on väga hea sõber siiani. Arvan, et Arden teab kõiki mu tutvusi sellest ajast ja Ardot ta nägi ka siis kui me lahus olime. Tookord oli reena ka ju seal, see oli mingi naistepäev kui Ardo ennast purju jõi ja mingi kell minu korterisse tuigerdas. Siis ta käis sõjaväes.

    Kui te veel ei tea siis me läksime Ardoga lahku suhteliselt suve alguses ning enne seda olime juba teineteisest võõrdunud. Kõndisime mööda kruusateed ja arutasime, mis saab edasi ning otsustasime, et teeme pausi, arvasime, et kui oleme teineteisele õiged siis toob elu kokku tagasi. See oli meie mõlema otsus. Selleks ajaks kui ma L. tuttavaks sain oli möödas rohkem kui aasta.

    Mina ei ole mitte kunagi rääkinud, et Reena lõi üle aga ma ei ole oma sõbrannadele selgitanud ka, mis tegelikult toimus. Piinlik oli seda selgitad. Aga jah, seda ma tean, et mu parimad sõbrannad ei kannata sind ja nad ei ole seda kunagi varjanud . Selle pärast me nendel teemadel ei olegi rääkinud. Ja sa tead ka, et ega ma teid eriti kokku ei lasknud, vältimaks riidu, sest sel juhul oleksin ma nende poole pidanud hoidma. Võibolla sa mäletad seda Heddy sünnipäeva, oli ju ebamugav, mul küll oli, mõtlesin, et millal ma sealt minema saan.
    Sõbrannad teavad ju A. kooli ajast ja kõik olid harjunud meid koos nägema. Nad hoolivad minust. Meie kandis peetakse seda halvaks, eriti veel kui parim sõbranna(selleks ma sind pidasin) hakkab suhtlema eksmehega. Sind nad ju ei tunne aga mind küll ja siis lööb ikka välja see kaitsereaktsioon ning alati on süüdi keegi võõras, keegi kes ei ole kallis. Nagu siingi näha, võtavad sõna need kes asjast midagi ei tea.

    Me rääkisime sinuga ja sa peaksid teadma mida ma sellest arvasin, ma ju ütlesin, et ma ei ole vastu aga ma ei saa sind enam usaldada ja ei saa sinuga rääkida teatud teemadest. Mina küll mäletan seda jutuajamist, mul murdus isegi akent pestes see kaabits ära ja sina olid kergelt hirmul.

    Ja mina ei süüdista, et me lahku läksime. See oli paratamatus ja Ardo teab väga hästi, et mina teda enam tagasi ei tahtnud ja ei taha praegu ka. Pigem olid nagu lood vastu pidised, või kuidas? See, et meie vahel ei olnud naise ja mehe vahelist armastust ei tähenda, et ma teda ei armastanud. Armastasin väga ja hoolin temast siiani aga pigem nagu väikesest vennast ja südamesõbrast. Küsige temalt, kas talle on tuttav lause "ma olen sinust väsinud" , ma ütlesin seda iga õhtu nende lapsikuste ja naljade peale. Ja ma mõtlesin seda.
    Siiski ma ütlesin seda, mitte ei karjunud. Ta on inimene.

    Miks ma otsustasin enam mitte suhelda?
    Mulle tundus, et nii on teil ja minul parem. Pidevalt võib lugeda siit välja mingit sitta. Kõik on halb, mina olen halb. Ado saab sõimata. Milleks siis suhelda. Mul on niigi muid probleeme nii palju ja süda on haige, tõesti ei jõua sellist jama välja kannatad, lihtsam on eirata.

    No jah, ega see A. ka mingi pühak pole. See on ikka jobu mees kes viib tüdruku kontserdile ja siis kutsub oma naiskolleegi kaasa ning räägib ainult temaga. Seda ma talle ütlesin ka!

    Aga eks igal inimesel on oma mulje ja iga üks vaatab oma kännu otsast.
    Arvan, et targem oleks kokku saada ning kutsuda kokku ka kõik asjasse mitte puutuvad inimesed, ning need kellel on veel lisaks midagi ütlemist olnud, asju arutama. Siis saab kõigile selgeks.

    Mina ei häbene ja ei põe, mida ma siis olen nooremana kirjutanud, sest tõesti tõesti tõesti ma mõtlesin siis nii. Ega mõistus pole oma teha. Ma ei ole küll targemaks saanud aga väärtustan elus teisi asju ja mõtlen teisiti. Tegelikult kui vahest on igav siis käin ja loen mis lollust ma siia noorena olen kokku kirjutanud. Olen seda aadi päris paljudele tuttavatele jaganud ka, et kui loll ma ikka kunagi. Eks paari aasta pärast loen seda teksti ja mõtlen samuti.

    Lisaks L. sain ma küll valusad hoobid aga ta on mulle kallis siiani ja see ei muutu, vajan lihtsalt aega, et unustada. Meestest ma peale teda enam ei hooli ja eriti tegemist ei tee ning Ardot ma ausõna tagasi ei taha ja ei ole kunagi tulevikus plaaninud ka. Tema käekäik läheb korda küll ja tahan, et ta oleks õnnelik, mitte selline tuhvlialune, kes pidevalt saab sõimata. Aga teiste suhteid ma ei oska hukka mõista, võibolla see ongi armastus. Omal mul elus pole vedanud. Võibolla olen kade. Ülbe ja loll olen nii kui nii, kuid siiski pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Võibolla mina ei oska matemaatikat või keeli aga selle eest olen muul alal palju pädevam ja peaga üle paljudest teistest. Ja süda on mul õige kohapeal.

    Palun jätke mu hing rahule, kui vaja anna ennast näole ja klaarime asjad sirgeks. Ja kui keegi midagi kobiseb siis öelge, et Kerli vana mõrd on jälle mingi sita kokku keeranud ja valetanud. Mul jumala suva, tahan lihtsalt oma koopas olla.

    Tervitades nõiamoor Kerru!

     
  • At 10:27 AM, oktoober 23, 2007, Blogger Dilbert said…

    Kuule minu arust rääkis Martin ikka sinuga edasi...te ikka suhtlesite päris mitu korda peale minu rääkimist-viimane kokkupuude meil temaga oli illukas, kui nägime teda ning ta oli kole paksuks läinud...

    Ja ma mäletan seda akna pesemise korda, see oli esimene kord, kui ma tulin sinu juurde nõu küsima selle probleemiga ning ma küsisin kohe alguses, kas sul oleks selle vastu midagi, kusjuures tol hetkel olime lihtsalt sõbrad, ja sa vastasid, et sul ei oleks selle vastu midagi, aga usaldusest sa ei rääkinud midagi ning sellest ei ole nagu kunagi juttugi olnud. Põhiline oli see, et sul oli naljakas minuga rääkida, kuigi jah ma üritasin nagu ikka tavaliselt rääkida, aga siis sul tuli periood, kus oli kogu aeg kiire ja kiire. Ma ei tea, kas sul oli päriselt kiire või ignoreerisid mind juba siis, ega jah kui vaadata neid kirju, mis saatsime, siis ma olin tavaliselt nende algatajaks ju...

    Kuda mul saab parem olla, kui sa ei suhtle!!! Sa peaksid seda kõige paremini teadma ju, me suhtlesime väga tihedalt, kui mulle väga kallis inimene haiget tegi ning nüüd sa...Minu jaoks kui deja vu

    Miks kõik arvavad, et ma sõiman, see on tögamine. Ma suhtlen Ardoga samamoodi nagu vanasti sai Kätliniga tögatud ja ma olen õnnelik, et on inimene, kes mõistab seda. Kuigi jah paljud arvasid ka Kätliniga, et me mõnitame üksteist ja vaidleme kogu aeg, aga tegelikult ju see nii ei olnud.

    Ent jah ma arvan, et õigem oleks sul sõbrannadele seletada siis, sest ei ole vaja, et see asi läheks küla peale ning et igaüks saaks siis kommenteerida ja arutada seda. Ma ei taha kuulda kellegi käest midagi sellist enam.

    Ja ikkagi ma tahan sind näha...

     
  • At 2:19 PM, oktoober 24, 2007, Blogger Dilbert said…

    aamen

     
  • At 2:19 PM, oktoober 24, 2007, Blogger Dilbert said…

    Autor on selle kommentaari eemaldanud.

     

Postita kommentaar

<< Home