19 päeva

vot nii palju on mul jäänud algebra eksamiks. Huvitav on see, et kui ma sain teada, et punktid koos, siis osad inimesed suhtusid väga ükskõikselt, aga eks oma maailm ole alati huvitavam. Igastahes mõtlesin juba nädal tagasi, et hakkan õppima ning olen usin ja virk, aga jah see läks vett vedama, isegi nädalavahetusel ei saanud algebra õpikut tudeerida. See eest oli mul laupäev lausa superluks päev, sai räpinas ja leeviku hüdroelektrijaamas käidud ning puuriida pubis sai väikese küla rahvast imestada ja kuulata :) Võiks öelda, et ma ei ole elu sees vist nii palju roppusid kuulnud, kui tol päeval :( tänapäeva noorus-jube...

Ning pühapäeval käis Kätlin oma jupatsiga(Remusega) tartus ning niiiiiiii tore oli jalutada ning jutustada. Veider kuidas kõik mälestused tulid meelde ning too õhtu mõtlesin veel pikalt ja laialt milkode ajastu üle, kusjuures mõtiskluste ajal tulid veel lood: legendaarne, maiul on piimaauto ja she wants to move-hakka või uskuma mingit kõrgemat tasandit :D

Ma pean veel Remusele õpetama sõna mnäuuuuu selgeks ning mida ta peab tegema, kui kuuleb kuskilt kassi häält :) avastasin ka enda juures koera algeid, nii et võib täiesti tõsi olla, et esiisad olid ahvid-huvitav, kas koerad pärinevad ahvidest...

Praegu tegelikult peaksin ma õppima, aga ma ei tee seda, sest mul lihtsalt ei ole tahtmist-olen ära kaotanud oma visaduse vist. Selline loidumus on peal ning kõik liigub kuidag aeg luubis, isegi mu mõtted on nii aeglased, et vahepeal taban ennast lihtsalt siin istumast ning vahtimast välja :S

Isegi mu uus nublu ei kutsu mind ning kui aus olla siis ma arvan, et ma ei harju vistaga ära. Tegelikult ma ei nimetaks teda isegi nubluks, vaid siniste tuledega ufoks...