Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, märts 07, 2005

7.03.05

Armastab, ei armasta, on karikakar selleks ju loodud.... korraks vaid sain ma olla koos sinuga... need laulud tulid Kätule keset ööd eile meelde-rõhutan, et kellaaeg hakkas lähenema ühele ning tal oli täna kontrolltöö. Kell 12 avastas täpp, et Marju Länik on päris hea ning et tal on kohutavalt kahju, et ei saa minna reedel supertädi kuulama, mille peale hakkasin mina kõva häälega naerma, sest keegi nagu korrutab kogu aeg, et ma tuletan alati vanu tegijaid meelde, aga seekord oli teisiti. Igatahes on mind täna terve päev kummitanud lugu karikakar ja korraks vaid. Ma ei saa aru, kuidas Kätu alati suudab keset ööd selliseid asju öelda(makaronid on mõttetud), et uni kohe lännu ning et need kummitama järgmine päev jäävad. Eh eks ta meil selline eriline ole, paharet omas mahlas.
NB! Dope on see nädal, mis on nagu väga hea, sest eelmine selle sarja üritus lõppes väga hästi, kuigi Kätu vist nii ei arva, sest huumor käis tema kulul, kusjuures Kätu ei taha tänaseni kuulata gardigansi lugu-my favourite game. Ah kõik kordub jälle...

Ja kuhu on kadunud meie koduloom, kes on väga ulakas ning kogu aeg kooserdab küla peal ring. Ennast tuleb ikka näole ka anda, mitte nii, et lähed ja kaod, nii see asi tänapäeval ka ikka käi :)))

Suutsin ka Yvy vist õppima panna, teine oli kohe hommikul nii usin ja läks kooli, ei mõelnudki, et mu jutt kohe sellise mõjuga on :))) Loodan, et tänane "väikene" lumelahing talle liialt haiget ei teinud, kuigi pärast seda nägi ta küllatki rasitud välja.

1 Comments:

Postita kommentaar

<< Home