Üks päev

Ma ei saa nagu aru, ainult üks päev ei näita oma nägu kooli ning kohe kui näitad, siis tuleb nii palju küsimusi, et ei jõua neid korraga ära vastata. Eh eile mõtlesin, et jama lausa, et kooli ei läinud, mölutasin niisama päeva maha, tehes mitte kui midagi, aga täna juba mõtlen, et ei tea, kust aega peaks võtma, sest need asjad, mis sai tööde nimekirja pandud ületavad igasugused normaalsuse piirid.
Ahjah eilne suurem tegu oli see, et sai maha käidud oma kolm kilti, kuna käisin elukaaslasega uurimas epat ja avastasime, et pööningult saab villa tasuta ja värvi võid ka suvaliselt majast ära kanda, mis oli nagu liiga veider. Peale selle sai mu elukaaslane shokki. Nimelt silt raamatukogus-võta kaasa, oli tema jaoks juba liiga palju ning peale seda hakkas ta lihtsalt kordama, võta kaasa ja ei midagi muud. Samas võib olla annab siin kasvatus tunda, sest vaata, kui inimene on harjunud, et ta pidevalt peab ennast jälgima, kuna seda kõik teised teevad ning kadunud on inimeste vaheline usaldatavus, siis sellepärast, ei saagi me vist aru sellest, kuidas epas kõikidel nii vaba voli on. Kuigi jah pööningule minek, see oli liiga veider, isegi enne pööningu ust oli tool pandud, väga veider. Järgmine kord läheme uurime edasi ehk siis läheme lennukatele külla ja vaatame ringi.

Muide ärge ära unustage, et neljapäeval toimub debatt"Mees ja naine", kus arutatakse soorollidest. Huumor on ju alati tere tulnud.

NB! Kevadpäevadeni on jäänud ainult loetud päevad veel ja hoiame pöialt, sest väiksel pätil on homme kaitsmine :)))