Vaata vaid mu poole, ta hüüab, kas on vara veel

Mnjah eile oli väga kahtlane päev ning täna on veel imelikum. Pattayas oli eile omamoodi lõbus, eriti koomiliseks tegi aga asja seltskond, naera ribadeks lihtsalt. Meenub suurepärane laulmine...sa näed ja sa ei mürista nagu miks.
Aga masendust tekitab eilne eksam, mida saab järgi tegema minna nagu öeldakse, mis sitasti, see uuesti.
Praegu aga räägin inimesega, keda ma ei tea ega ei tunne, aga Kerru nime alt on alati hea rääkida ning taga mängib ikka genialistid-täna ma ei skoori. Ma ei saa veel sellest aru, et räägin võõra inimesega tema armuelust, ma vist tõesti sobin pihiemaks.

Vau päike on otsustanud ka ennast ilmutada