Minu emme

Mõni mõtleb, et on ikka täitsa imelik, nii vana ja kutsub ema ikka emmeks, aga tegelikult on nii, et mulle on see jäänud lihtsalt külge. Ma ei saa sinna midagi teha, emme on lihtsalt suupärasem, aga mitte sellest ei soovinud ma siin rääkida. Nimelt iga kord, kui mul tuju nullis või kui inimeste vahelised suhted kihva lähevad, helistan ma oma emale, mitte just kohe, aga tavaliselt lähi päevil, aga kõige naljakam on see, et ema ideaalselt saab aru, kui mul midagi viga on või kui juhtunud on midagi. Võiks öelda, et tal on nagu mingi radar, ma ei peagi ütlema, mis või kellega, ta lihtsalt lohutab mind. Nii ka täna helistasin, aga mitte, et mul midagi olulist oleks lahti, vaid niisama ja teate, mis tema mulle vastas: pole hullu, mõned inimesed vajavad lihtsalt psühholoogilist abi, ära raiska oma pead selle peale, eriti veel, kui neil on olnud kalduvusi ning nad on varem juba probleemide käes vaevelnud-ta rääkis väga pikalt ja laialt, aga minu arust see oli parim lause. Ma ei saagi aru, miks ta mulle nii ütles, aga see oli hea ja peale seda helistas mulle õde ning võiks öelda, et lausa täiuslik päev on mul täna mõnes mõttes, sest õega oli mul mingi periood lahkhelid, aga siiski vaatamata sellele oleme ikka ja alati koos-ta teab, millal vajan lohutust. Mulle tundub, et kõigil on nagu mingi radar, millega teatakse täpselt, millal inimene ühte väikest head sõna vajab.
Ahjah vahest piisab ühest lausest, et aru saada, mida inimene mõtleb: nagu üks noorsand 419-minu pärast ole siin, ei mind see häiri, mis tegelikult on hea kuulda, sest see tähendab, et päris pinda ikka ei käi ning ikka lähed sinna, kus on sul hea ning kus tunned ennast vabalt ning mõnusalt :)))

Avastasin, et mul liiga tihti on jälle hakkanud pea valutama, lõhub teine nagu pöörane ning mul on tunne, et ma ei ole elu sees vist nii passiivne olnud-oh võiks juba kevad tulla ning soojad ilmad, saaks mõnusalt päikse käes lesida ja teate mis- üle kõige tahan ma just see talv tunda värskelt niidetud rohu lõhna, ma ei saa aru, millest mul see vajadus on, aga kangesti tahaks...veider lausa