Northern Star

And I cry and no one can hear
Inhale the blinded eyes that see
The chaos bring the pitiful to me
Even though I'm wide awake
I will in blackest night
And I wait for you
It's cold in here, there's no one left
And I wait for you
And nothing stops it happening
And I knew I'd cherish all my misery alone

And I wait staring at the northern star
I'm afraid it won't lead me anywhere
He's so cold he will ruin the world tonight
All the angels kneel into the northern lights
Kneel into the frozen lights

And they paid, I cry and cry for you
Ghosts that haunt you with their sorrow
I cried 'cause you were doomed
Praying to the wound that swallows all that's cold and cruel
Can you see the trees, charity and gratitude?
They run to the pines
It's black in here, blot out the sun and run to the pines
Our misery runs wild and free
And I knew the fire and the ashes of his grace

And I wait staring at the northern star
I'm afraid it won't lead you very far
He's so cold he will win the world tonight
All the angels kneel into the frozen lights
Feel their hearts, they're cold and white

And I want you
And blessed are the broken
And I beg you
No loneliness, no misery is worth you
Oh, tear his heart out
Cold as ice, it's mine

And I wait praying to the northern star
I'm afraid it won't lead you anywhere
He's so cold raining on the world tonight
All the angels kneeling to the northern lights

And I pray begging to the northern star
I'm afraid it won't lead you anywhere
He's so cold he will rule the world tonight
All the angels kneeling to the northern lights
Kneeling to the frozen lights
Feel their hearts, they're cold as ice

Teate mis see on pagana hea lugu ja kell on juba kaks öösel ning jätkuvalt mu pea lõhub, aga ma avastasin lausa suurepärase mooduse, kuidas vaigistada märatsevat põrgulist peas, lihtsalt sööd ja jood vahelduva eduga kohvi ja jäätist...mingi aja pärast saabub tuimus ning kui sa veel kuulad muusikat ka veel eriti kõvasti, siis varsti on ühtlane kohin üksnes kõrvus. Aga siin on kehvad kõlarid, sest vahepeal on selline tunne, et keegi tõmbab küüntega mööda tahvlit.

Ma lugesin täna väga huvitavaid jutte ning ausalt öeldes, tegid need natukene haiget-see on kui sa hoolid liiga palju. Just see hetk, kui hakkad hoolima ja tunned muret, see on ka hetk, kui oled kaotanud juba oma vaimse tasakaalu ning sa ei suuda olla enam erapooletu, mis tegelikult tähendab, et antud inimesel on võimalik sulle haiget teha. Sa muutud haavatavaks...

Inimesed muudkui pidutsevad, tahaks ka ju, aga küll minu aeg ka tuleb. Kuigi jah kui võrrelda eelmise aastaga, siis jah ma olen muutunud väga väga vaikseks tööinimesesks ja kui aus olla siis ega ma ei viitsi ka enam. Ma ei saa aru, kust ma ennem selle energia võtsin, et peale väsitavat koolipäeva minna veel välja ja tantsida nii mis hull ja järgmine päev veel kooli ka minna...oh aegu ammuseid...aga jah nüüd korda looma :P