Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

pühapäev, oktoober 15, 2006

Jutuke :(

Lühike jutuke öistest tegemistest ühikates: kaks tütarlast, jätame nimed mainimata, aga teadmiseks teile, et nad õpivad sama asja, mis meie, aga lihtsalt aasta taga, lähevad välja, kell on umbes kümne ringis õhtul. Läheb tunnike mööda, tulevad tagasi, aga koos noormeestega. Mõtlete kindlasti, et võib olla oma poisid, et mis siis ikka, ka mina mõtlesin nii, aga siis hakkasin ma jälgima, et kuidas käituti, kui lifti oodati ja nii edasi...peaks ütlema, et väga koomiline oli vaadata, sest nii ebamugavalt, kui neiud end tundsid, ei sooviks sellist tunnet isegi vihavaenlasele. Järgmine stseen oli selline, et mingi ühe ajal, läksid neiud jälle välja, aga hoopis teised riided ja hullusti lõhnastatud. Veider on see, et nad alati käivad kahekesi ning kui ma nüüd mõtlen, siis isegi koolimajas on nad alati kahekesi koos või noh üksteise läheduses...paneb lausa mõtlema. Tulevad siis tagasi kella nelja ajal keskealiste meestega või noh mehed olid sellised 30-nesed ülikondades. Mehed küsivad, et kas hostelisse saaks, aga kuna täna päeval tuli hostel juba täis, siis ei olnud neile kohta pakkuda. Lähevad siis ülesse, tüdrukud on silmnähtavalt väga purjus, üks isegi ei seisnud omal jalgel eriti. Kell hakkab lööma juba viiendat tundi uuest päevast, kui üks mees tuleb alla, ise väga rõõmus ja rahul-ma mõtlen, et veider, kuhu ta siis oma sõbra jättis-ragistan siis oma ajusid, aga mitte kui midagi. Kell näitab juba 5.30, kui alla tuleb teine mees ning tuleb minu juurde, ma juba mõtlen, et oh issand, no mis nüüd, ei viitsi enam tobedatele küsimustele vastata, tahan ju üksnes oma voodit-mees küsib, et kas sellist maja ma üleval peangi, mina selle vastu, et kuidas palun(mees oli samuti küllatki palju joonud). Ei osanud nagu midagi öelda selle peale, siis jõuab alla tütarlaps hommikumantlis ning hakkavad siis kahekesi siin kemplema otse minu nina all. Ma siis läksin taharuumi, et tahtnud nagu siin ka tolgendada, endal kurat hakkab imelik. Lõpuks viskab mees maha 500 kroonise ning jalutab lihtsalt minema, tütarlaps aga nutab ning võtab raha üles ning läheb üles....
Ausalt öeldes on see väga masendav, millega tänapäeval noored tütarlapsed tegelevad...Aga vähemalt ühte saan ma väita, et siin võib igav vahest olla, aga vahest on küll selline tunne, et vaataks filmi, sest kõik, mis toimub seal väljas, seal reaalsuses, see toimub ka siin, otse su silme all ja sa näed seda...see panev mõtlema

17 Comments:

Postita kommentaar

<< Home