Ardo sünnipäev!

Teate mis mul on praegu väga raske olla. Eile hommikul lõpetasin töö, magasin kolm tundi ja siis pidutsesin kella neljani täna ning nüüd olen jälle tööl. Kui eilset pidu kirjeldada märksõnadega, siis need oleks:Kristo-kes arvatavasti ei taha mind üldse enam näha, sest nii lolli juttu ei ole ikka minult tükk aega tulnud ja kui palju temaga sai koos naerdud; Enn-oh jah, tema on lihtsatl 1,7; Terje-kellega istusin mingi kaks korda Liivi ees olevatel pinkidel-raske oli, väga raske oli, kui saad midagi teada; Yvyan, kelle ma ära kaotasin, mingi hetk lõin temaga kokku, aga siis oli ta kadunud; Olli, kellega oli väga meeldiv vestelda ja kellel on 30 cm pikkune haav vasakul ja ka seda nägime; suurepärane piljardi mäng, milles pallist mööda löömine oli 70 kraadi ulatuses; kahtlane soome mees, keda sain päris korralikult jälgida, kui Ardo temaga rääkis ning kellega pärast tantsida oli imelik, sest ta tikkus kahtlaselt ligi; Nora-tema kohta ütleks lihtsalt, et oh issand; kojutulek üksi, mis oli ka päris naljakas, sest toomemäel oli politsei, kellega sai jutu puhutud natukene ja siis sai ka raekojaplatsis natukene istuda, sest kodutee tundus väga raske ja keeruline jne...

Aga praegu ma lihtsalt suren siia, sest reaalselt ei ole ma kaine veel, mitte veel...ja pea lõhub ka nii meeldivalt, et anna olla. Millegi pärast arvan, et siin tekstis on veel hullult palju kirjavigasid, aga praegu ei ole minust kontrollijat :))))