Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

neljapäev, aprill 28, 2005

Laulupidu

Eile selgus huvitav asjaolu, et inimesed ootavad alati midagi minult, mõtlemata, et ka mul võiksid olla tahtmised. Avastasin, et see semester on mind täielikult ära tapnud vaimses mõttes, ma ei tea, kas see on tingitus sellest, et elan kellegagi koos või lihtsalt on need emotsioonid, mis mu ümber möllavad. Igatahes on mul sellest jamast kõrini...
Samas tegin eile elu suurima lolluse vist. Nimelt otsustasime Kerruga, et läheme laulupeole, aga jah, peaks mainima, et tekiila haigest peast ei ole soovitatav. Lõppkokkuvõte oli see, et kassikal oli mul väga halb olla ning laulmisest ei tulnud midagi välja. Peale kauba kummitab täna mind palavik. Nii kehva enesetunnet ei mäletagi, et mul oleks ennem olnud.
Ahjah mõned vist mõnitavad ka, aga eks igale inimesele on vaja tsirkusetola.

2 Comments:

  • At 4:54 PM, aprill 28, 2005, Blogger Kätlin said…

    Kui sa selle ootamise all mõtlesid, seda, et mina sult midagi ootan, siis sellepärast küll ei ole vaja muretseda. Ja kui aus olla, siis tuli see jama sellest, et sa ei öelnud ju, et mida sina siis tahad.
    Ja selles mõttes on küll kerge, et võid oma vaimsed hädad minu kaela ajada :)

     
  • At 9:22 PM, aprill 28, 2005, Blogger Dilbert said…

    Ma ei taha oma hädasid sinu kaela ajada, need on minu probleemid.
    Ma tean, et ma ei öelnud sulle, mida ma tahan, aga sa peaksid ju mind tundma, ma kannatan palju ning alles tunduvalt hiljem ütlen, mida tahan. Aga jah vahet ei ole...ma pean lihtsalt mõtlema, seda jama, kuigi ma ei tea, kas see on õige sõna selle jaoks, on liiga palju.

     

Postita kommentaar

<< Home