Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

kolmapäev, aprill 20, 2005

Red rose

Ühel õhtul läks üks tüdruk oma sõbrannale külla ja siis hakkasid nad rääkima. Selgus, et inimene, keda arvati, et võib usaldada, tegelikult ei tohi ning nii nad arutasid, et kuidas siis käituda ja milliseid muutusi teha. Siis aga juhtus midagi ootamatut. Nimelt hunt, kellest oli räägitud, tuli msn rääkima ning üks tüdrukutest kirjutas nii nagu asi talle tundus ja ütles oma arvamuse, mida enam jaolt ka jagas teine tütarlaps. Jutt läks muudkui edasi ning sõnad muutusid aina tulisemaks ning lõpuks sai villand. Ei ole mõtet rääkida, kui inimene asjast aru ei saa, ega mõista, milles viga oli. Jutt jäeti pooleni ning hakati tegelema teiste asjadega, aga siis helises ühe tütarlapse telefon, aga viimane ei soovinud vastata, tekkis küsimus, milleks ja kas tasub. Ja nii tütarlapsed lihtsalt olid, kuni järgnes vaikus, kuid selle purustas mõne aja pärast uksekell ning kõhedus lõi hinge. Üksteise otsa vaadates otsustati mitte ust avada ja nii vahelduski helistamine ja uksekell, kuni lõpuks otsustas üks tütarlastest minna ja avada uks. Ent ukse taga oli punane roos koos vabandava tekstiga..................... järgnes mõtlik paus ning kaks naljatilka mõtlesid, et mis nagu toimus, kas see peaks midagi muutma. Muidugi on tore roosi saada, aga kas see muudab asja olematuks....

Esimese vaatuse lõpp...


Olen väsinud olemast second, ei ole vaja minu heakskiitu, ma saan ju asjast aru...

6 Comments:

Postita kommentaar

<< Home