Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, juuni 13, 2005

Lonely

See läheb mulle raskeks ja kohe väga, eriti kui sa oled harjunud, et pidevalt on mingi möll su ümber. Eile läks elukaaslane ka veel tln ära ja võttis teleka ka kaasa-elu nagu tsölibaadis-jube lausa. Praktiliselt on kõik kuskil laiali, üks tln, teine ka tln, kolmandal on tegemist, milles arvatavasti on kolmas üleliia, neljas õpib, viiendal on liiga kiire jne... Nii et eile õppisin ma kella 11 ning siis viskas üle, pealekauba kuulasin eile pidevalt lugu lonely-akoni oma.
Ahjah meie rebased olid eile vist tigedad, ma ei tea, kas Kätu kirja peale või oli neil lihtsalt paha tuju, igatahes ukste paugutamine käis ning õhtul algas koristamine. Vannituba isegi nägi parem välja, aga vähe ikka. Loodan, et nad oma voodialused puhtaks teevad, kuigi kõige rohkem tahaks näha majajuhataja nägu, kui ta nende kappe vaatab. Kusjuures, Kätu, ma ei teostanud oma plaani-ma ei kiusanud neid nexusega, kuigi oleks võinud, aga jah....

Let me hear you say, this shit is bananas
B-A-N-A-N-A-S
Oooh, this my shit, this my shit

pea genereerib ainult idiootsusi, aaa veel on pakkuda välja teist järku pindade üldteooria, kes soovib minu eest õppida, siis kõllake