Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, oktoober 10, 2005

Ebanormaalne mustus

Eile sai siis käidud neljandal külas koristamas ja ma ei ole elu sees niisugust mustust näinud. Mehed on ikka nii lohakad, et jube lihtsalt. Terje küüris pliiti vist kaks tundi ning külmkapis leidus täiesti tuumapommi väärilisi toiduaineid, mis olid pärit suve algusest, nii et võite ette kujutada, et vaatepilt oli ikka jube. No kapid, nendes oleks nagu siga pestud.
Eh ennem päeval, kui olime rampsis, siis Terje ütles, et tal vaja viia sokolaad sinna ära, ja ma tont mõtlesin, et hüppan ka läbi, sest teha ei olnud midagi erilist, ja nii kujuneski sellest praktiliselt 16 tunnine külaskäik. Algul sai koristatud mingi viis tundi, siis sai lollusi arvuti taga tehtud, millele järgnes viva la bami mitme osa vaatamine, mis lõppes sellega, et me terjega jäime lihtsalt magama ning Ardo pidi põrandal magama. Aga jah selle peale ütleks, mis teha, kui inimesel ei ole suud peas, et meid üles ajada.
Ent asja tegi koomiliseks see, et mingi nelja ajal öösel ajas Ardo mu üles ja ütles, et kui teeks nii, et lükkaks voodid kokku, et ta saaks ka voodis magada, sest ta pidi ju tänase tööpäeva jaosk väja puhkama, aga jah see oli tal väga halb mõte. Ajanud Terje üles, alustas Terje hoopis tükis kõditamist. Tulemus oli see, et keegi meist ei saanud magada, kuna keegi ei leppinud vähema ruumiga kui üks voodi, mille tulemusena oli pidev rüselemine ja tögime ning lihtsalt konkreetne kiusamine. Terjel tuli veel suurepärane mõte, mis seisnes selles, et me ei lase Ardol mitte ühtegi silmatäit magada, selleks me tõstsime voodit, toppisime kõik tekid ta peale, mängisime tulega, lükkasime voodist maha, hirmutasime teda Ennu oksepadjaga jne
Ent täna on tunne nagu oleksin rongi alla jäänud, kondid on nii krt valusad, et lihtsalt jube...

2 Comments:

  • At 1:36 PM, oktoober 10, 2005, Blogger -NightAngel- said…

    Eilne oli jah selline, et koristamisest ei taha küll tükk aega midagi kuulda... Aga see läks õnneks asja ette, sest nüüd kui minnagi küll, siis ei vahi sealt vastu üks suur mustus.. :))
    Jah, aga oma võitluse pliidiga ma ikkagi võitsin.. Juhuuu.. ma olen ikka nii uhke nüüd enda üle.. :))

    Käsi ka sellest valus nüüd..
    Aga jah, nagu on teada, et kui Terje üles ajada, siis on kaks võimalust, kas Terje tutsub ja kõik saavad sellest oma osa, või siis ei turtsu ja meeleolu on hea ja ikkagi kõik saavad oma osa.. :))
    Mis teha kui korralikult pole välja puhanud ning siis ju tulevadki need suurepärased mõtted pähe..

    Ja lõpuks sain ma Ardo juuksed ka ää lõigatud... Parem hilja kui mitte kunagi.. :))

     
  • At 1:41 PM, oktoober 10, 2005, Blogger Dilbert said…

    mul täna kummitab ainult lugu jon bon jovi-living on a prayer :P
    Mul tuleb siiamaani ta naabri pilk silmeette, kui viimane uksest sisse astus ja nägi kõike seda segadust ja küürimisvahendeid ning ainuke lause, mis ta suust tuli, oli, et ma vist eksisin toaga :P

     

Postita kommentaar

<< Home