Naer on terviseks

Kas te teadsite, et haigust ravib kõige paremini see, kui sa lähed sünnipäevale ning jood piima meega ning viina kokse läbi segi, tulemus on see, et järgmine päev on haiguse sümptomid vähenenud ning kõigil teistel on nohu ja käre hääl. No ja eilne kaardimäng oli omamoodi huvitav, vot sellist mängu ma ei ole veel mänginud, aga jah Villul oli õigus, selline mäng tõmbab rahva käima ning kõik hakkavad hullult jutustama. Mäng seisneb selles, et kui arvad ära õigesti, mis värvi kaart tuleb, siis tuleb sünnipäevalapse terviseks juua, kui ei arva, siis jääd vahele :D
Kõige parem oli see, kui meie suurepärane ühikatädi tuli ja ütles enam vähem plats puhtaks, võõrad ühikast välja ja kohe. Kuigi ma ei saa aru, kuidas ta teadis, sest koridoris ei olnud midagi kuulda, mida toas tehakse või kui suur lärm on. Ent naljakas oli see, et Terje jooksis kohe vetsu ning ei tulnud sealt välja ka, me juba kõik valmis, et läheme ct, aga ainuke, keda ei olnud, oli Terje ja siis poisid küsisid, et Terje, kas sul on kõik korras ning siis läheb uks lahti ja Terje ning Enn tulevad välja. Peaks mainima, et hullult head näod oli kõigil peas ning tädike vaatas ka, et misasja... No ja klubis oli hea seltskond, kuigi jah ct sain aru, et ikka haigus ja koksid ei sobi kokku-inimene võiks ju õppust võtta, aga kus sa sellega-sellist juttu nagu eile sai räägitud tuleb ikka harva ette. Ma ei saa aru, kust ma olen sellise otsekohesuse saanud. Ct eredama hetked olid, kui ma Yvyga tantsisin ning enamus mehi vaatas, mnjah sellist asja pole nagu tükk aega teinud ja noh ei saa mainimata jäta, et Ardo tantsimisoskuse lihvimine oli ka päris naljakas. No ja Villu, tema kohta ütleks ainult, issand sa näed ja sa ei mürista. Ja ma tean, et tantsimine oli jah nagu ta oli, aga Yvy nende kommentaaride või õigem oleks öelda nägude eest sa veel saad, sest ma pidin vastust nende eest andma ning sa võid ette kujutada, kui krt raske mul oli seda teha, kui naersin inimese üle. Ja veel millised jutud mul veel olid seltsi ja korbi liikmetega. Tundub, et eile kogusin omale kuulsust ja noh ega ka attitude ei jäänud tähelepanuta, kuigi sind, Kerru ei olnud füüsiliselt kohal, olid sa meil vaimselt;)
Kuigi jah, tahaks teada, kuidas lõppes õhtu Terjel ja Ennul, kes jäid meist Terje arvuti taha istuma ja nii suures jutuhoos. Ma ei ole vist elus sees nii palju järjest naernud, kui eile. Viis tundi järjest praktiliselt naerda, on ikka väga hull, aga mis teha, kui inimesed olid väga väga humoorikad....pidu, mis jääb vist kauaks meelde jälle...carpe diem