Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

neljapäev, jaanuar 19, 2006

Kaua veel

Alati on ootamine jube, siis on aega tuulutada tube,
aga ajukambris ikka vaikus, silmalaugudele langeb murevaiku.
Homme hommikul vist poole kuue paiku, lähen külastama uusi
pühapaiku,
aga hingekambris ikka vaikus, silmalaugudele langeb unevaiku.

Läbi une aga ikka küsime, kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua veel,
kui kaua, kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua veel.

Alati on lahkumine jube, siis on aega tuulutada tube,
aga ajukambris ikka vaikus, silmalaugudele lengeb valuvaiku.

Läbi une aga ikka küsime, kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua
veel, kui kaua,
kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua veel me lahus püsime,
kui kaua veel.
Me unes küsime.
Kui kaua.
Kui kaua veel me lahus püsime, kui kaua veel me lahus püsime, kui
kaua veel.
Kui kaua veel.

Mind kummitab see lugu. Huvitav on see, et kui kaua kuulata Urmas Alendrit, siis hakkab ta lausa ajapikku meeldima :)

1 Comments:

Postita kommentaar

<< Home