Iseseisvuspäev

Eilne õhtu oli hea näide, kui vanaks ma ikka jäänud olen. Nimelt otsustas väike kutsuke mulle külla tulla ning juttu puhuda. Õhtu edenedes mõtlesime, et läheme siis kaeme uut atlantist ning võtame ka tegelase kaheksandalt kaasa, ei ole ju teisega nii ammu juba rääkinud, aga lõpptulemus oli see, et jõudsime kolmekesi ainult statoili, võtsime hotdogi ning korra käisime ka atlantise külje all ning siis läksime kaheksandale jutustama.
Avastasin et üks härra kaheksandalt on ikka nii palju muutunud või noh vähemalt kolm ja pool kuud tagasi oli ta hoopis teine inimene. Poiss oli rõõmus ja mõnus vestluskaaslane, aga eile oli sama muutlike tujudega nagu mingi puberdeedieas nooruk ning kõik oli tal halb. Mõnes mõttes saan aru, tegin ise ju talle ka mingil määral võib olla haiget, aga jah mis teha, kui mees ei tea, mida ta tahab...te oleksite pidanud nägema, see olukord oli ikka nii koomiline ning naljakas...peale kauba valutab mul täna pea-täiesti ebanormaalne, mul on iga õhtu ainult kaks võimalust, kas minna vähemalt kell üks magama või siis hakkab mul pea valutama ning teeb seda terve järgmise päeva ka-uskumatu. Ja kindlasti mõtlete, et panime eile hullu pidu, kui kokku saime, oh ei, asi oli ikka väga kaugel:üks veinipudel, mida luristasime ka vist üle kolme tunni kokku ehk siis kokku jõin poolteist klaasi veini ning täna suren :((

Deem kui hea sind ikkagi näha oli, Rüblik :)))) Nüüd tahaks veel ühte tegelast näha-nimelt raatuse ühikast ühte tütarlast, aga see tundub kuidagi väga võimatu olevat, sest lihtsalt ajad ei klapi ning kogu aeg on kiire, aga eks aeg annab arutluse...

Hannah-veel kord...

Ilusat iseseisvuspäeva kõigile!