16.02-20.02

See ongi see periood, mis jääb vist eluks ajaks meelde, sest nii hull, pole vist kunagi olnud.
Kusjuures peaks mainima, et neljapäevane pidu oli selline, et anna olla. Esiteks Kerru juures "väike võtmine", siis klubisse minek, kus olukord väljus kontrolli alt: huumor Ardeniga, härra D ilmumine, segase peksmine Airosega ja siis tagatipuks veel näitleja-tänu kellele ei olnud mina võimeline reedel kooli minema-liigne konjak tegi oma tööd. Samas kas te teadsite, et kõik näitlejad, vähemalt vanemuises, kasutava narkootilisi aineid-ime pole, et nad siis laval ennat nii hästi tunnevad. Igatahes mõtlesin ma, et reedel olen ilusti kodus ja ei lähe kuhugi, aga kus sa sellega, kui koju jõudsin, siis tuli välja, et mind võetakse ka kaasa. Seega käisin parlamendis, mis iseenesest oli väga meeldiv koht, ent koos oma õdedega ei tule tavaliselt rahuliku õhtut, nii ka seekord oli: õemees, kes käitus väga imelikult ja jõllas mind terve õhtu; kuus pudelit shampust, kuus klaasi tekiilat ja siis veel rumm, tegid selle, et järgmine päev oli kui kännuämblik, ent olukorra tegi naljakaks see, et laupäeval tulid külla Urmase vanemad ning nii nende poeg, kui ka naine ning ka naise õde olid üpriski täis ja lõbusas meeleolus. Samas ei lõppenud mu laupäev sellega, sest õhtul läksin oma teise õe juurde(Raina), kes vaikselt suri kodus, sest teadagi ei kannata ta tekiilat eriti hästi, aga noh paar veini, mis lahti tehti, tegid tuju kohe väga heaks ning siis läks peo panek juba edasi, mille tagatipuks ilmus ka huumori tegelane(R) ka veel sinna-vot sellised päevad olid.
Aga vastus Kerru küsimusele oleks, et jah, ajalugu vaikib kohe pikka aega, sest teie(lähedased sõbrad) teate ju mis toimus ning ma arvan, et kui te oleksite minu asemel, siis ei tahaks ka teie enam tükk aega midagi teha.