Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

esmaspäev, märts 14, 2005

Olen nii jube, et...

Ma ei saa aru, kas ma olen tõesti nii jube inimene, et mulle ei saa midagi öelda, isegi mu oma õed ei räägi mulle, kui midagi juhtub. Nüüd, kus ma tean, siis mõlemad õed on mulle helistanud ning küsinud, kas kõik on korras ja on veel sellise hääletooniga nagu nii peakski olema. Ega jah Reenal ei ole vaja teada, et ema oli haiglas ning et tal on halvatus, ei ei kus te sellega, äkki Reena tuleb veel tln. "Me ei tahtnud sind kurvastada"-mis kuradi vabandus see on. Nii tore lausa, kõik teavad, aga ma olen ainuke jobu, kes midagi ei tea ning keda hoitakse lihtsalt asjast eemale-no tõesti enam "paremaks" minna ei saa.
Sõbrannad peavad mind küll piisavalt tugevaks, et nuga selga lüüa, aga kurat oma õed...