Terror

Eile üritan siis rahulikult olla ja ennast välja magada, aga kus sa sellega. Meie rebased mõtlesid pidu panna ning tümpsutada ning lällata köögis ning siis ma taipasin, kui jube on olla, kui su kõrval toas käib pidev naermine ning muusika röögib nii kõvasti nagu oleks kõlar su kõrva ääres. Kurat kui hästi ikka seina läbi kajavad, kusjuures räägiti veel mind ja Kätut ka taga. Kuigi jah, ma ei saanud päris hästi aru, mida, sest lauaviin oli nende diktsiooni juba ära kaotanud, aga nimesid kuulsin korduvalt. Tagatipuks oli hommikul kohal ka supertädi, ei mõista mina, kust ta tuleb-veel sellistel kellaaegadel.
Igatahes olen ma jälle magamata-Kätu, kus oled sa- mul on abiväge vaja :( Vähemalt nii palju sain tagasi tehtud, et täna hommikul kiusasin neid muusikaga, mis arvatavasti käis närvidele, sest pohmakaga ei taha ju tümpsu kuulata. Siin kohal peaks vist mainima, et mulle külla ei saa keegi tulla või siis kui tahate näha peldiku eeskoda, siis võite, sest praegu on elamine kohutavalt must ning kui aus olla siis nende pärdikute järgi ma ka ei viitsi koristada.
Milline meeldiv laupäeva hommik...