It's A Heartache

Vahest piisab ka vaikusest, et mõista, et miski ei ole korras. Inimesed on ikka nii naljakad. Ühed arvavad, et nad näevad läbi sinust ja saavad kohe ühe pilguga aru, mis sul viga on ja mida sa arvad, teised aga teevad järeldusi, et vot näed, milline sa oled jne... aga kõige lihtsam oleks ju küsida, aga seda ei julgeta tihtilugu teha. Tegelikult on nii, et siis, kui saad inimesega ka vaikuses olla häbi või mingit kohustust tundmata, vot siis võid öelda, et see inimene teab mind või õigem oleks öelda, et ta tunneb mind piisavalt ning et sa oled temaga lähedane, teistega on aga teeseldud või lihtsalt elementaarne viisakus. Ahjah inimesed, ärge otsige õnne, vaid saage aru või siis tehke oma silmad lahti-õnn on teie kõrval. Sellest halamisest ei ole kasu, see ei too midagi ja ei ole mõtet pidevalt mõelda, et mis saab siis jne olge lihtsalt, küll saatuseratas näitab teile suuna kätte, kui õige aeg on käes, muretsemine on mõttetu energia raiskamine.
Praegu on just selline hetk, kus mõtlen jälle elu üle järele ning lugesin ka seda blogi algus jutte ning mõistsin, et inimestele ei saa ikka näidata, kes sa tõeliselt oled või milline, sest nad lihtsalt ei mõista ning ei saa aru. Kui lugeda neid jutte siin ja juua punast veini ning kui veel kõrvale mängib Bonnie Tyler lugu, siis paratamatult küsid endalt, kas tõesti on kõik need veidrused minuga juhtunud. Naljakas.
Muide ma sain täna Egerti magama vähem kui poole tunniga, see on päris kõva tulemus. Kindlasti mõtlete, et mis see siis ära ei ole, kõigest nelja aastane ju. Aga proovige ise vannitada ja vastata mitmekümnele küsimusele ning siis vähemalt viis korda käia üleval ning teha pai ning uuesti vastata küsimustele ning siis kui oled saanud mõnusalt jälle ennast teleka ette, siis kostub jälle ülevalt hõige tädi Reena :D aga tegelikult on see üliarmas ning isegi pärast rasket päeva ei tundu see raskena, vaid üllatavalt kergena...

Peaks ka ennast magama panema, aga näe ei tule und kuskilt...jama lausa...tuleb vist lambaid hakata lugema :P