Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

neljapäev, september 01, 2005

hämming

Täna hommikul mõtlesin, et minu sõpradel vist väga "vedanud", et neil selline koomik on, aga siis ütles Kerru, et ilma sinuta oleks igav ning pole sul häda midagi. Kuigi jah, ega Kätu vist enam nii ei arva, sest praktiliselt kõik tema nii öelda mitte väga sümpaatsed inimesed hakkavad minuga suhtlema ning kohe sõbraks jne...Aga ausõna ma loodan, et väga suur uudis sellest ei tule, kuigi jah siiamaani olen sõnatu. Mõtlesin terve praksi aja, et sul on vist väga vastik talle otsa vaadata. Samas mõtlen, et mina lihtsalt ütlesin oma arvamuse inimese kohta välja, mis teha kui ta eriline psühh on oma loodud reaalsuses. Aga nagu sellest veel vähe oleks, vaatas mind täna üks teine härra väga väga naljakalt ning hakkas kohe kaugelt naerma, kui mind nägi-kuigi jah ega midagi imestada ei ole, sest eile selles suurepärases seelikus nägin ma ikka mega super ka välja :)))))))))))))))) .

Mul on tunne, et see klubis käik jääb pikaks ajaks meelde. Alguses kohvikus söömine, kus mulle ja Kerrule sai osaks suurepärane teenindus-arvati, et me oleme vist hindajad; pärast minu pool istumine, mis lõppes sellega, et toimus fotosessioon kõrvaltoaga ning millised jutud veel vannitoas; õhtu kroon oli aga härra L tantsimine ning ei saa mainimata jätta ka ühte tegelast, kes nagu kombeks valetas absoluutselt vist kõike, kuigi isegi mingil määral oli selles ka tõtt-no ja enda lolliks tegemine, see õnnestus ka väga hästi.
Tegelikult olen ma sõnatu veel siiamaani.

Muide täna lähme siis tutvume korporatsioonidega-16.15 peahoone ees

1 Comments:

  • At 7:50 PM, september 03, 2005, Blogger Dilbert said…

    Ja veel kuidas, naiste oma olid nii kuradi steriilsed, et nagu oleks haiglasse sattunud ja veel kui maitse lagedad-mulle tundub, et mul on vist mehe hing või väga mehelik mõttemaailm

     

Postita kommentaar

<< Home