Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

kolmapäev, september 30, 2009

Kahtlane

Juba tervelt kuu aega oldud Soomes ning aeglaselt hakkab isegi harjuma, aga tagasi tahaks ikkagi. Iga päev ma üllatun õppejõududes, võiks kergelt öelda, et kahtlaselt käituvad. Nimelt eile oli meil saunaõhtu, mille teaduskond korraldas. Koht, söök ja jook oli kõik tasuta üliõpilastele ning joogi all oli ka alkohol: siider ja õlu. Seega õhtu edenedes mõned inimesed pruukisid vägijooke natukene liiga palju ning muutusid imelikult sõbralikuks … ning üleüldiselt võib kokkuvõtteks öelda: olles valge inimene küllaltki suure afroameeriklaste hulga seas on väga imelik ja vahel ka keeruline. Minu teaduskonnas on praegu umbes 30 üliõpilast tegemas oma magistrit ning protsentuaalselt on afroameeriklasi 80 protsenti, seega võite ise arvestada…

Aga õnneks läheb aeg ikka väga kiiresti siin, ei pane tähelegi kui nädal jälle läinud on :)

laupäev, september 12, 2009

Matemaatikud

Klikkige pealkirjal ja saate naerda natukene :D

reede, september 04, 2009

Lappeenranta


Nii nüüdseks on siis esimene koolinädal Soomes läbi saanud ja võiks öelda, et olen kohe tõbiseks jäänud. Täna on kuidagi väga kehva olla ning nina ka pidevalt jookseb vett. Aga nüüd siis natukene Lappeenrantast. Tegemist on väga ilusa väikse kohaga, umbes nagu Tartu, aga palju rohkem puid ning parke. Linn on täielikult orienteeritud üliõpilastele, mis on nagu suurepärane: busside ajagraafikud on nii, et jõuad täpselt loengusse ning jalgrattateed on nagu super head-ei pea kuskil foori taga ootama, vaid saab kasutada tunnelit, et ületada teed. Miks ma transpordist räägin, on seetõttu, et kool asub mul nelja kilomeetri kaugusel ning alati ei viitsi ma seda teed kõndida, eriti hommikul, kui kaheksaks peab kooli minema. Aga ühte peab mainima, et siin on väga kallis sõita bussiga, üks pilet maksab 2,90 eurot, nii et jah kui ma vastu pean, siis varsti olen sale poiss nagu öeldakse :D Ühikas on nagu väike korter, mida sa jagad ühe inimesega. Toas olen siin üksi ning tuba on nii suur, et see võiks vabalt olla kahele inimesele, rääkimata köögist ja vannitoast, mis tartu omaga võrreldes on vähemalt kaks korda suurem. Toas oli isegi tekk ja padi ning voodiriided olemas, mis oli päris veider, sest ma ei oodanud seda.
Nüüd siis natukene ülikoolist ehk siis Lappeenranta Tehnoloogiaülikoolist. Tegelikult ei teagi kust alata, sest siin on hoopis teistmoodi kui meil Tartus. Nimelt siin tegeldakse tõesti ainult sinuga ja õpetajad on igati huvitatud sinust, rääkimata tuutorite süsteemist, mis siin on väga kõrgelt arenenud. Juba esimesel päeval tulevad tuutorid ning annavad sulle võtmed kätte ning praktiliselt panevad paberid valmis, mis sul järgmine päev on vaja, rääkimata sellest, et enne kokkusaamist kuskil poolteisttundi varem helistavad sulle ning tuletavad meelde ja pärivad, et kas sa ikka saad tulla. Näiteks täna juhatati mind panka kontot avama, politseijaoskonda elanikuks registreerima ning näidati linnas isegi ära, kust odavalt asju saab. Kuna mu tuutor on Indiast pärit ning väga väike-heal juhul meeter 50 pikk, siis on temaga alati nii naljakas käia ja kuulata. Aga nüüd ülikooli juurde tagasi.
Ülikool on ühes kohas, mitte nii nagu meil Tartus, et erinevad teaduskonnad asuvad erinevatest kohtades. Siin on lihtsalt üks tohutu suur maja, mis koosneb seitsmest majast, viiest korrusest ja paljudest klassiruumidest. Näiteks kui loeng on ruumis 1338, siis see tähendab, et esimene maja, kolmas korrus ja 38 ruum. Kui nüüd vaadata õppeplaani, siis jah Tartus õpetatakse ainult teooriat, aga siin pannakse väga suurt rõhku just praktikale. Enamus aineid, mis ma siin võtan praegu, on kõik praktilised, välja arvatud algebra ja funktsionaalanalüüs. Ja kuigi ma olen neid võtnud, siis on see ikkagi väga põnev, sest selle asemel, et kuiva teooriat rääkida, õppejõud toovad pigem näiteid ning üritavad väga palju seletada reaalse eluga. Lisaks võtan ma jälle nii öelda optimiseerimismeetodeid, ent siin on nad nime alla simulatsioonid ning kõik toimub arvutis ehk siis õpetatakse Matlabis kõike tegema. Naljakas on see, et enamus aineid saavad mul juba oktoobri keskpaigas läbi ehk siis oktoobri lõpuks olen enam vähem samad ained läbinud, mis Tartus poole aastaga, mis iseenesest on hirmutav. Kuna ma juba ennist mainisin, et õppejõud on siin toredad, siis selle kinnituseks võiks tuua ühe seiga: nimelt jõudsin ma soome nädal aega hiljem kui oleksin pidanud olema tänu Poolale, siis kolmapäevases algebra loengus tervitas õppejõud mind eraldi nime pidi ning pärast loengut küsis, et kas mul on aega, et ta tal on vaba aega ning et ta seletaks mulle ära, mis esimeses loengus oli. Mul jäi ausalt öeldes suu lahti, sest ma mõtlesin, et misasja eraldi mulle hakatakse seletama või-iseenesest olin ma väga liigutatud. Üks hea asi on veel. Nimelt siin sa saad 24/7 minna ülikooli ning kasutada oma teaduskonna klassiruume ja raamatukogu. Selleks vormistatakse sulle eraldi magnetkaart, millega saad peale kuut õhtul avada ülikooli ukse ja minna sinna kuhu vaja on.




Ja kuigi kõik on tore ja hea, siis ikka valdab mind kohutav kurbus…igatsus on veel praegu liiga suur…I do my crying in the rain