Meie(minu ja Kätlini) suurepärane nädal sai alguse juba neljapäeval, mil käisime klubis ning tutvusime uute inimestega. Juba päeval mõtlesime, et tuleb huvitav ja huumoririkas õhtu, ent asjaolule, et see huumor ei saa enne tänast läbi, seda me ei arvanud.
Kokkuvõtvalt oli päev igati positiivne, sest enne klubi kiusasime oma kõrvalt toa naabreid hip hop ja muu jura muusikaga, kui arvestada, et meie kõrval elavad väga intelligentse muusika austajad; siis klubis sai joodud cuba libret( mida meile soovitati) ja inimestega tutvutud; naljatletud väga valede inimestega, aga nii see paraku juhtub, kui lubatakse üht ja tehakse teist; ei saa ka mainimata jätta hõrgutavat hot dogi, mis tuli peale klubi. Igatahes võiks neljapäeva kohta öelda, et olime Kätuga õigel ajal õiges kohas ning rääkisime õigete inimestega ning istusime õigetele toolidele.
Reedel terroriseerisime lihtsalt oma toakaaslasi ja ka tädikest, keda me ei tea, ega tunne,samas pole meil õrna aimugi, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, aga peamine on see, et teda on alati hea kiusata.
Sellele järgnes väga rahulik laupäev, vähemalt hommikupoolne, mis möödus õppimise tähe all, sest teada tuntud on fakt, et töö, siis lõbu. Pärastlõuna ajal hakkasid juba päevakorda tekkima kuratlikud mõtted, mis meie puhul on täiesti tavaline nähtus, sest me oleme kiuslikud ja pahad. Seega otsustasime sõnumineerida meie neljapäevase õhtu tegelasele ja vaadata, mis edasi saab. See aga mis edasi tuli, läks juba ka meie kuratlikest mõtetest väga kaugele. Nimelt saime kutse sõbramaja, kus pidi olema rock pidu. Ent siin tasuks mainida, et ei mina ega ka Kätu ei kuula rocki ega ole ka kunagi ühelgi sellisel peol käinud, aga too õhtu otsustasime me ikkagi minna, kuigi algul olid väga tõsised kahtlused ja eelarvamused.
Järgmine stseen oli see, et enne sõbrmajja minekut kordasime, et me ei lähe sinna, see ei ole lihtsalt võimalik, ja pärast lahkudes oli mul ainuke sõna, mida suutsin tol hetkel väga vigase diktsiooniga öelda-ou my god. Jube muusika, mis tegelikult hakkas peale õlut juba meeldima, siin kohal rõhutaks, et ma ei joo õlut ja samuti ei tee seda ka Kätlin, kohutavad inimesed ja ebanormaalne wc olukord. Ent peale seda suundusime edasi klubi tln, kus nautisime võrratut aega jazzi seltsis, aga rocki peo emotsioonid ja joodud õlu ei mõjunud just väga positiivselt kehale, mistõttu tulime klubist juba kella kolme paiku ära.
Oleks siis õhtu piirdunud sellega, aga kus sa sellega. Lõpuks, kui koju jõudsime, võttis meiega ühendust huumorivana, kes ka meile külla tuli(siin kohal tahaks mainida, et koristamine käis nagu filmis, kus asjad lendavad kappi ning laud lihtsalt lükatakse puhtaks) ning kes ka hommikul oma suurepärase lauluhäälega laulis ja kellelt on minule jäänud kummitama laul-majul on piimaauto ning mu igapäevane menüüüüüüüü.
Peale puhkamist, mis kulus kohe väga ära, tegime veel suurepärase manna pudru, mille tegemine oli juba omaette kunst.
Igatahes oli võrratu nädal ja aina paremaks läheb, sest elu tuleb võta läbi huumori prisma.
