Living on a prayer

Eile oli hea ja täna on ka hea...mida hing saab veel ihata :)

Iseseisvuspäev

Eilne õhtu oli hea näide, kui vanaks ma ikka jäänud olen. Nimelt otsustas väike kutsuke mulle külla tulla ning juttu puhuda. Õhtu edenedes mõtlesime, et läheme siis kaeme uut atlantist ning võtame ka tegelase kaheksandalt kaasa, ei ole ju teisega nii ammu juba rääkinud, aga lõpptulemus oli see, et jõudsime kolmekesi ainult statoili, võtsime hotdogi ning korra käisime ka atlantise külje all ning siis läksime kaheksandale jutustama.
Avastasin et üks härra kaheksandalt on ikka nii palju muutunud või noh vähemalt kolm ja pool kuud tagasi oli ta hoopis teine inimene. Poiss oli rõõmus ja mõnus vestluskaaslane, aga eile oli sama muutlike tujudega nagu mingi puberdeedieas nooruk ning kõik oli tal halb. Mõnes mõttes saan aru, tegin ise ju talle ka mingil määral võib olla haiget, aga jah mis teha, kui mees ei tea, mida ta tahab...te oleksite pidanud nägema, see olukord oli ikka nii koomiline ning naljakas...peale kauba valutab mul täna pea-täiesti ebanormaalne, mul on iga õhtu ainult kaks võimalust, kas minna vähemalt kell üks magama või siis hakkab mul pea valutama ning teeb seda terve järgmise päeva ka-uskumatu. Ja kindlasti mõtlete, et panime eile hullu pidu, kui kokku saime, oh ei, asi oli ikka väga kaugel:üks veinipudel, mida luristasime ka vist üle kolme tunni kokku ehk siis kokku jõin poolteist klaasi veini ning täna suren :((

Deem kui hea sind ikkagi näha oli, Rüblik :)))) Nüüd tahaks veel ühte tegelast näha-nimelt raatuse ühikast ühte tütarlast, aga see tundub kuidagi väga võimatu olevat, sest lihtsalt ajad ei klapi ning kogu aeg on kiire, aga eks aeg annab arutluse...

Hannah-veel kord...

Ilusat iseseisvuspäeva kõigile!

Minu emme

Mõni mõtleb, et on ikka täitsa imelik, nii vana ja kutsub ema ikka emmeks, aga tegelikult on nii, et mulle on see jäänud lihtsalt külge. Ma ei saa sinna midagi teha, emme on lihtsalt suupärasem, aga mitte sellest ei soovinud ma siin rääkida. Nimelt iga kord, kui mul tuju nullis või kui inimeste vahelised suhted kihva lähevad, helistan ma oma emale, mitte just kohe, aga tavaliselt lähi päevil, aga kõige naljakam on see, et ema ideaalselt saab aru, kui mul midagi viga on või kui juhtunud on midagi. Võiks öelda, et tal on nagu mingi radar, ma ei peagi ütlema, mis või kellega, ta lihtsalt lohutab mind. Nii ka täna helistasin, aga mitte, et mul midagi olulist oleks lahti, vaid niisama ja teate, mis tema mulle vastas: pole hullu, mõned inimesed vajavad lihtsalt psühholoogilist abi, ära raiska oma pead selle peale, eriti veel, kui neil on olnud kalduvusi ning nad on varem juba probleemide käes vaevelnud-ta rääkis väga pikalt ja laialt, aga minu arust see oli parim lause. Ma ei saagi aru, miks ta mulle nii ütles, aga see oli hea ja peale seda helistas mulle õde ning võiks öelda, et lausa täiuslik päev on mul täna mõnes mõttes, sest õega oli mul mingi periood lahkhelid, aga siiski vaatamata sellele oleme ikka ja alati koos-ta teab, millal vajan lohutust. Mulle tundub, et kõigil on nagu mingi radar, millega teatakse täpselt, millal inimene ühte väikest head sõna vajab.
Ahjah vahest piisab ühest lausest, et aru saada, mida inimene mõtleb: nagu üks noorsand 419-minu pärast ole siin, ei mind see häiri, mis tegelikult on hea kuulda, sest see tähendab, et päris pinda ikka ei käi ning ikka lähed sinna, kus on sul hea ning kus tunned ennast vabalt ning mõnusalt :)))

Avastasin, et mul liiga tihti on jälle hakkanud pea valutama, lõhub teine nagu pöörane ning mul on tunne, et ma ei ole elu sees vist nii passiivne olnud-oh võiks juba kevad tulla ning soojad ilmad, saaks mõnusalt päikse käes lesida ja teate mis- üle kõige tahan ma just see talv tunda värskelt niidetud rohu lõhna, ma ei saa aru, millest mul see vajadus on, aga kangesti tahaks...veider lausa

Lõbus päev

Täna on ikka nii tegija päev olnud, et anna olla :P Sai kuutsemäel käidud ja ainult kolm meetrit sõidetud, mis on algaja kohta päris hea, ent tegelikult ütlen ausalt, et lihtsalt ei julgenud sõita-mälestused on liiga värskelt meeles. Aga noh üks mees võttis esimest korda elus lumelaua ja sõitis, kuigi enamus aja nühkis pükse vastu maad, aga ikkagi lõpuks sai sõidetud. Kusjuures kuutsemägi pidi olema kõige normaalsem, see peale läksime vaatasime siis munamäge ning peaks mainima, et jah, aga noh ega ma ikka ei julgenud sõita. Peab tunnistama, et tuleb vist kõige pealt lihtsalt tavaliste suuskadega sõita ja siis mäe peale minna.

Ahjah seoses ühe teise blogiga, kus soovitatakse chill kogu aeg, siis selle kohta ütleks, et eks igaühe sõbrad üritavad kaitsta, aga et teha mind kohe kõiges süüdi ning mängida märtrit , siis palun, kui saate mingi rahulduse või tõstate sellega enda ego, siis palun laske aga käia, ent tean ühte, et keegi ei saa ainuke roos olla keset s....merd.

Juba pikemat aega ei ole ma näinud Rüblikut, kas keegi teab miskit meie kaduma läinud neiukesest, kas tal ikka arvuti katki või millega tegeleb meie väike kutsuke :)

Kolm kohvi ehk Matemaatika

Ei tule und.... Nõnda lahendasin oma Arvuteooria ülesandeid edasi. Aga teate, mis ma seal avastasin.. Päris huvitavaid asju... Siinkohal une tekitamiseks räägin teilegi oma avastusest...

Oli siis mul kaks teoreemi.. Välja ma neid kirjutama ei hakka.. Olgu nad lihtsalt lühidalt Teoreem 1 ja Teoreem 2. Noh alguses pealevaadates tundus, et enam-vähem sama asi, väikese sisulise erinevusega. Noh lihtsamalt öeldes omavahel tundusid olevat seotud...
Võtsingi ette ja tõestasin esimese ära... Nõndaks see tehtud, siis aga üritasin sedasama tõestust kasutada ka teise teoreemi tõestamiseks. Aga võta näpust.. Mitte kohe ei sobinud... Seega T2 tõestamist tuli otsast alustada.. Ma ikka nii tubli.. Ja lõpuks sain sellest aru ja ka tõestatud...
Kes oleks arvanud, et ühest väikesest sisulisest asjast tuleb nii suur muutus.. Vaene mina lihtsalt.. Pidin ju jälle oma ajurakke ragistama hakkama...

Aga hakkama sain, keegi ei saa öelda, et ma ullike, seda ei osanud!!!

22 viimane taks

Sünnipäev on jälle selja taha jäänud ning peaks mainima, et see oli hea. Tundub, et iga aastaga lähevad sünnipäevad kuidagi üha rohkem koomilisemaks ning lõbusamaks, kuigi jah kolm päeva järjest pidada on natuke liiga karm, aga samas oli asi seda väärt. Eelkõige oli mul hea meel selle üle, et üle pika aja sain ma jälle isaga rääkida ning kahekesi. Ei ole midagi paremat, kui istuda isaga ning arutada maailma asjade üle, sest ikkagi vanema inimese arvamus on üks ja hoopiski teine kui noore inimese oma. Kõige parem oli teda kuulata rääkimas inimsuhetes, kuigi jah siin tekib mul kohe küsimus, kuidas isad aru saavad, kui tütrel on keegi. Muidugi isa seletas, et siis on naine rahulikum, stabiilsem ning teise suhtumisega, kuigi mille põhjal ta seda järeldab, sest oma arust olen ma enam vähem kogu aeg samasugune. Ja siis veel millised naised on rahuldamata ning millised kibestunud ja kuidas sellest aru saab, igatahes oli mul üle pika aja parim reede õhtu. Peale selle nägin ka oma kallikesi ning oma armast õepoega, kes on juba nelja ja poole aastaselt ikka selline tegelane, et anna olla-uskumatu kuidas trenn ja lasteaed võib noort inimese hakatist harida ning arendada edasi. Sai ka veel külas käidud ning täditütardega vesteldud.

Ahjah avastus oli ka see, et liiga palju on ka liiast-asi on suhtumises ning mulle aitab sellest juba. Mu ema ütles mulle seda juba ammu, aga ma ikka naiivitar ei tahtnud seda uskuda, nüüd aga vahet ei ole-kes tahab olla sõber, see on ja kõik, ei ole mõtet üritada, kui tulemüür ees on.

Muide Rüblik, ma lugesin seda raamatut, mis sa kinkisid ning see on väga hea, sa peaksid ka seda lugema, sest see on ikka väga hästi kirjutatud :P

Kaaks

Teate, mis. Ma tegin, õigemini küll kirjutasin ümber, arvuteooriat, aga selline unekas tuli nii, et jube kohe. Aga ma kiuste ei läinud magama, sest ma tean, et siis kohe kindlasti kella 5-st uni lännuq.
Ma nagu mingi vanamammi, kes magada ei märka hommikul.

Teine koolipäev

Kool ei ole minu jaoks, ma lihtsalt ei suuda nii kaua koolis olla-hommikul lähed ja õhtul hilja tuled-ebanormaalne. Peale selle avastasin, et ma söön nagu lehm. Ei ole mingi probleem süüa ära terve praad või siis süüa mitu võileiba ning siis veel saiakesi või siis süüa 300 grammi salatit ja siis pista nahka veel kohuke ja õun, aga jah seda on liiga palju, sest uue aja trend on väga minimaalselt süüa ja juua pidevalt vett-sellele tulemuseni jõudsin tänu pikaajalisele jälgimisele, nii et peaks vist eeskuju võtma, aga huulile tuleb ainult lause:mida iganes :)))

Ahjah katus pakib nüüd varem juba asjad kokku, eriti kui on sellised päevad, keskmiselt kella kuue ajal, ent täna oli siiski ka üks hea tund- elementaarmatemaatika kõrgemalt vaatekohast. Pidime seal vastama küsimustele, aga nagu meile täiesti omane ajasime sellist pada välja, sest õigeid vastuseid me ei teadnud, aga väike katkend sellest. Nimelt küsimus oli, et millal avastati negatiivsed arvud-minu vastus koos Tertsiga oli, et noh umbes kaks tuhat aastat tagasi, eeldusel et noh matemaatikast saame rääkida umbes 2000 aastat enne meie aega-tegelikult ei olnud meil mõlemalt õrna aimuga asjast. Järgmine küsimus oli, et millal avastati kompleksarvud:vastus noh need alles hiljuti, siis küsiti, et millal avastati funktsioonid, vastus sellele oli, et need jäävad negatiivsete ja kompleksarvude vahele-no selliseid vastuseid annab ikka välja mõelda, sest mõelgem me tahame olla matikud, krt see on nalja koht ikka, aga enda õigustuseks võiks öelda, et geniaalsuse ja lolluse vahel on väga väga õhuke piir ning tihti oleme seal piiri peale, kalduses vahel ühele poole ning siis jälle teisele poole :D

Aga teate mis, ma ei viitsi midagi teha ning mul on selline tunne, et ma ajan sellist möla välja, et anna olla ning praegu tuleb lugu-ma olen noor-Karl Madise esituses-päris hea lugu kohe :)))

Ahjah PALJU PALJU ÕNNE VEEL KORD SULLE KALLIKE , peaks ikka selle nalja ära tegema, mõtlen seda 300 krooni nalja ikka, kuratlikud mõtted juba tekivad, kuidas sa selle saad :D:P

Õhtu

Ega neli tundi järjest ikka ei viitsi mingit jama teksti kuulata. Olgugi, et õppejõud vahetusid. Aga jah. Kui loengumaterjalid oleks olemas olnud, siis oleks vast midagi aru ka saanud.

Aga edu kõigile, kellel täna esimene koolipäev oli.

Eile Heddyga rääkides Rootsi reisist ja üldse läks jutt piltide peale, siis mainisin talle, et mulle ei meeldi üldse kohe mitte üks raas pildi peale jääda ning siis hakkasin täna pilte vaatama. Minu suureks avastuseks oligi see, et ma olen kuskil viie pildi peal ainult mingi 70 seas, mis on igati positiivne, aga jah see eest need pildid on ikka väga head. Umbes sellised nagu seegi siin. Ja ma tean, mida te mõtlete kohe, aga tegelikult olid mu silmad nii valusad(silmapõletik tegi ikka oma töö ära), et ma lihtsalt ei suutnud enam üleval olla ning maraton võttis ikka väga läbi :P

peavalu

Ohjah täna on kohe erakordselt mõnus päev ning praegu on mul tunne, et ma suren ära peavalu kätte. Nimelt täna tegin siis oma mõnnat topoloogia eksamit, kuhu ma õigel ajal kohale üldse ei läinud ning olles selleks juba kaks päeva õppinud, siis tulid loomulikult ikka need tõestused, mida nagu eriti ei viitsinud vaadata ning mis olid pärit ka viimastest peatükkidest, aga jah sellest hoolimata läks päris hästi, vähemalt ma ise arvan nii. Ning nüüd, kui ma üritasin magama jääda, siis hakkas köögis kolimismeeskond tööle. Nimelt meie rebased kolivad juba korterisse ära, sest ühika elu ja võlu ei ole nende jaoks, kuigi jah see iseseisvuse värk jääb mulle ikka arusaamatuks. Kuidas saab olla iseseisev, kui isa ostab korteri ning ema maksab arved ning raha saad jumal teab kust, liiga keeruline minu analüüsi jaoks. Igatahes tulevad meile uued naabrid, kelle kohta ei oska kohe midagi öelda, sest tundub jälle, et vaga vesi ja sügav põhi.

Muide, Rüblik, ma ei ole siiamaani saanud lugeda kuskil su reisust, paluks raportit sellest või saada pilte või on juba pildid üleval, siiski paluks mind ka informeerida, mul tunne juba, et ma olen justkui maailmast ära lõigatud.