lugu

Finally the hills are without eyes
They are tired of painting a dead man`s face red
With their own blood

They used to love having so much to lose
Blink your eyes just once and see everything in ruins

Did you ever hear what I told you
Did you ever read what I wrote you
Did you ever listen to what we played
Did you ever let in what the world said
Did we get this far just to feel your hate
Did we play to become only pawns in the game

How blind can you be, don`t you see
You chose the long road but we`ll be waiting

Teate mis, ma peaks olema tln, aga ma ei saa ning see teeb haiget. Elu on mäng ning kõik mängivad, ent jah mõni on lihtsalt meisternäitleja, kelle käike sa ei tea kunagi ette. Kuidas aidata inimest, kes on mängus olnud juba viis aastat ning täielikus pimeduses, kes ei tea reegleid ning kellele pidevalt söödetakse valesid ette...Kas te olete elanud topeltelu?

Loodan, et vähemalt õhtul saab üks asi selgemaks.

Rüblik

Ma kuulen ikka iga päev huvitavaid asju ning aina paremaks läheb. Nimelt rääkisin ma siis täna Elisega, kellel tuli üks pidu meelde, kus tema mees oli toitlustaja ning hakkab tema rääkima Lindast, kes seal samuti oli. Ja siis tuli välja, et Linda oli kohe väga huvitavat juttu kuulnud ja hakkanud seal rääkima, et ma olevat Ardo ülelöönud ja vaata milline ma olen ikka, aga eks jah alkohol tegi oma töö. Nimetatud pidu toimus siis augustikuus ja huvitav, huvitav, kes mulle alati naeratas ja nii sõbralik oli ning mulle mitte midagi ei öelnud. Kes siis seljataga rääkis ning jutte levitas. Minu mäletamist mööda lilleke juba sebis teiste meestega ning jättis Ardo maha, aga noh eks endast vaja ikka märtrit teha. Või mõtles Kerlike, et käib teiste meestega natukene aega ja siis korjab nii öelda Ardo üles-haige ma ütlen selle peale!!! Kui ei meenu, kuidas asjalood ikka olid, siis tasuks vaadata kasvõi antud blogi, milles korduvalt kirutakse ning meenutatakse.

Ilusad inimesed on ussitanud!

ct

Eile sai käidud meie vanas heas klubis-club tallinn-üle vaatamas ja peab nentima, et väga ilusaks on tehtud. Alguses ei tundnud äragi ning kõik on nii värske ja uus. Üllataval kombel ei mõista ma, kuidas seal nii palju ruumi nüüd on. Hea on ka see, et suitsetajatele on oma ruum tehtud, kuigi jah wc-d on ikka sama jurad nagu nad enne remonti olid. Ainult kahtlased pildid on uste peale tekkinud-mehe pildid, kes hoiavad käed püksis. Ei tea, kas asi oli minus või väsimuses, aga nendest piltidest ma aru ei saanud, tegelikult võiks öelda, et nad olid ka kergelt imalad. Ehk jäi mu huumor siis koju. Ent kõige rohkem meeldis mulle tantsuplats, mis nüüd on nagu megasuur ning lai, seega varsti saab sinna jalga keerutama siis minna :D Isegi ühte vana turvameest nägin seal ringi jooksmas ja askeldamas ning vanasid pattaya kundesid oli ka suhteliselt palju. Ei tea huvitav, kas nüüd hakkab rahvas rohkem jälle ct käima ning kui see nii on, siis peavad ju ülejäänud tartu klubid ruttu uuenduskuuri jälle ette võtma. Samas alguses tundus üllatavalt vähe rahvast mingi enne kella 11, kuigi jah Terjega mõtlesime, et lähme lihtsalt sisse ja vaatama asja üle ning siis koju, aga jah teades meie jutuajamisi ning asjaolu, et need ei lõppe isegi siis ära, kui juba ammu peaks kuskil mujal olema, siis nii me jäimegi sinna pikemaks. Ja oh üllatuseks rahvast hakkas peale 11 lausa sisse voorima ning veider oli ka see, et muusika keerati aina tugevamaks ja tugevamaks. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Kerlit, kes tegi kohe meie päeva heaks oma naljaka käitumisega. Oleks arvanud, et tal rohkem julgust, mitte nii, et kui meid näeb, siis jookseb kohe ära. Aga eks eile sai kinnitust ka asjaolu, et mõni lihtsalt on liiga arg, et midagi näost näkku rääkida, vaid pigem räägib vaimukaid nalju hoopis seljataga. See asi ajab mind siiamaani naerma. Huvitav, kui ma oleksin ka illukasse läinud, kas siis seal oleks sama asi juhtunud :D
Teate mis, ma avastasin, et mul on päris head teadmised algebras juba-ma olen suutnud koguda juba 7,3 punkti-täitsa hea skoor, aga noh palju tööd on veel ees

Overkill

Teate mis mu keha on nii valus ning täna hommikul mõtlesin, et huvitav, kas peaks traumapunkti minema, sest mu kael oli nii valus ning ma ei saanud seda keerata. Väga vastik tunne on üles tõusta ning avastada, et mitte üksnes kuradid ei laula sul peas, vaid ka kael on viltu ja valutab. Pärast pikka mõtisklemist, mis me eile tegime, siis jah naeratus tuli näole. Muideks ma ei uskunud elu sees, et selline kogus läheb. Tuleb siin kohal meelde Terje lause, et hea kui varu on, siis eilse kohta võiks öelda jah, aga ikkagi ebanormaalne-vaadates täna asju, siis VÄHEM KUI POOL on alles :D
Aga nalja vähemalt sai ning Triinu pluus oli omapärane (6), kusjuures see mees oli kahtlane, kes meie ümber kogu aeg tiirles ning nagu takjas küljes oli. Muide WC-s kohtusin veel ühe tegelasega, kes õppis kehakultuuri, ning ütles, et teab mind ja mu sõpru, mis pani mind naerma, sest ma teda küll ei teadnud, võib olla oli ta keegi pattaya aegadest või siis tudengipäevadest-krt seda teab. Nii et mõelge, kas te teate kedagi kehakultuurist ning sellist pikka ja tumedate juustega ning pruunide silmadega. Kuna aga loodus kutsus, ei saanud ma temaga pikemalt vestelda, tundus väga huvitav inimene olevat.

Ja minnes Yvy juurde, siis naljakas oli, kuidas sa eile minuga rääkima tulid. Selle peale ütleks, et iga inimene mõtleb ise ja teab ise, mida teeb ning mis talle parem on. Ma ei ole kuri ega isegi mitte vihane, milleks olla, kui inimene tahab suhelda, siis palun väga, ega mina ära ei ütle. Pealegi ma ei olnud algusest peale su peale pahane, pigem üllatunud, võiks isegi öelda, et ma olin hämmingus. Vot üks teine tegelane, tema peale olin ma pahane. Ent nalja teeb mulle see asjaolu, et ei pidanud ju numbrit mäletama, aga sünnipäeval tuli kohe meelde, aga jah vahet sel on, peaasi, et inimene mõtleks, mitte ei jookseks ringi pea laiali-ühed vitsad peaks juba käes olema, iseasi kas ka sellest võeti õppust.

Muide tudengipäevad on jälle päeva korda kerkinud, kuigi minu arust viimasel ajal on kuidagi lahjaks need muutunud ning midagi eriti ei toimu. Ma iga kord vaatan, et kas on mingeid professorite vestlusi, aga kus sa sellega. Enam ei ole selliseid tudengipäevasid nagu siis kui ülikooli sai tuldud- kahju. Aga jah kolmapäeval peaks siis kaema minema uut ct ning vaatama, mis seal siis korda on tehtud, ettepanekuid selle kohta....

oh issand

1. Teate mis mu arvuti teeb kahtlaseid asju ning internet annab ikka kõvasti soovida. Näide nagu matikule kohane: ma ei ole msn, aga teised näevad, et ma olen-õde helistas ja küsis, et miks ma olen online, kui mind tegelikult üldse ei ole-ei osanud seletada...
2. Ma ei viitsi enam algebrat õppida, lihtsalt nii kopp on ees ning ainuke mõte, mis mind juba öösel kummitas, on: bijektiivset endomorfismi nimetatakse automorfismiks-selles lauses on kohe midagi, mis ergutab mu meeli iga kord, kui ma seda loen...samas vahet ei ole, sest olgem reaalsed-ül tulevad kirved.
3. Loodan, et oktoobri kuu tuleb parem ning ma ei jõua uut aastat ära oodata...
4. Täna ma näen juba neljandat lindude parve oma aknast, mis on nii ilusti koondunud kolmnurgaks-põgenevad.
5. Roos, mille sain, on väga visa hingega. Juba mitmendat päeva näeb välja nagu oleks alles poest ostetud-armastusega vist kingitud :D
6. Mul on käed valusad eilsest triikimisest-uskumatu kui palju võib mõnel T-särke olla ning voodipesu, mida oli liiga palju.
7. Mõte on homme välja minna, ent vaatab, kuidas asjalood arenevad. Samas nädalavahetus tuleb niigi väga piduderohke...
8. Ma näen oma õde-noored naised maksavad oma ihuga abielumeestele vajaka jäänud osad ära. Tänapäeva mood, et noored piigad jahivad vanu abielumehi-jälk, aga sellest hiljem.
9. Nädalavahetuse teema: laps või siiski mitte-mõni laseb nagu kuulipilduja ning teine jälestab.
10. Olen nii uskumatult andekas!