Uus toanaaber

Ma tihti mõtlen, et miks huvitav mina ja kuidas mulle alati satuvad sellised toanaabrid, et anna olla. Nimelt on mul nüüd uus toanaaber. Tüdruk Hiinast, kes on kõigest 19 aastane ning nii öelda alles kodust valla pääsenud. Kui ma teda esimest korda nägin, siis mõtlesin, et noh võib olla ei olegi nii hull, aga nüüd avastasin, et mu esimene mulje oli ikka väga mööda. Ma ei teagi tegelikult kust alustada…Ta on uskumatult lohakas, suhteliselt räpane, hajameelne ja tema emakeel on lausa piin mu kõrvadele. Ma ei saa aru, miks ma alati saan endale naabrid, kes ei tea, mis elementaarne puhtus ja hügieen on; aga võin öelda, et praegune on vist kõige hullem nendest, kes mu naabriteks on olnud. Tihti küsitakse, et milles see siis väljendub.

Väikene näide teile, kui inimene teeb süüa, siis kõik, mis maha kukub, jääb ka sinna. Seega võib nüüd minu köögist leida igasuguseid huvitavaid asju maast, alates tomatitest kui lõpetades lihaga või lihtsalt kasutatud teepakist. Rääkimata sellest, et prügi tuleb siin majas sorteerida ning selleks on ka vastavad prügikastid eraldi olemas köögis. Aga see on juba võimatu missioon, sest on ju nii raske meelde jätta, mis on paber, bio ja muu. Selle leevendamiseks tegin ma prügikastidele sildid, aga ka need kahjuks ei tööta.

Ja teate mis on kõige hullem: ta on hajameelne ja kohe väga, seega võib tihti peale leida situatsiooni, kus pliit on sees ja pliidi plaat on tulipunane; wc on käidud, aga vesi peale tõmbamata; korteri uks on lahti, nii et kõik võivad sisse tulla; külmiku sügav külma uks on lahti jne… Üks päev mõtlesin küll juba, et lähen sõiman näo täis või annan tappa, sest kui sa ikka avastad, et ligi pool liitrit jäätis on üles sulanud ja kõik kohad on külmikus jäätist täis ning tagatipuks minnes wc avastad, et vesi on peale tõmbamata või seda väga vähe tõmmatud, siis läheb ikka hari punaseks küll. Kahjuks ei olnud teda kodus ning mu viha lahtus järgmiseks päevaks. Täiesti uskumatu, aga kui ma oleks sellist asja Tartus näinud, siis ma oleks kohe käsikähmlusesse vist läinud, ent siis vist olen õpingutesse liiga süvenenud, et emotsioonid lahtuvad kiiresti.

Üheks kõige vastikumaks asjaks on hiina keel, mine või lolliks. Kui mõtlete, et mis see siis ei ole, siis palun otsige youtube-st mõni hiina keelne lõik ja kuulake seda, see on jube. Selline kile ja meeli nüristav heli on see. Ja mis kõige hullem tema puhul on see, et tal käivad tihti sõbrad külas ning kas te teate, millist kisa ja möla võivad kümme hiinlast teha – te ei taha teadagi.

Kuna tal täna jällegi pidu ning kell on juba ammu üle 11, siis homme võtan ühe tõsise jutuajamise käsile. Eh raske saab see olema, sest nimelt ei oska ta eriti inglise keelt ka või ta lihtsalt mängib ekstra lolli.

Ma arvan, et see jääb mu viimaseks ühikaelamuseks, sest ausalt rohkem ei taha, tõesti ei taha...ei ole enam jõudu mingite sitarottidega tegeleda-olen vanaks jäänud juba!