Itaalia seik

Natukene üle nädala on juba möödas oma superreisist Itaaliasse ning mis ma muud oskan öelda, et oh issand ning et ma olen vist tõesti liiga vana juba. Iseenesest ju laabus kõik ikkagi, aga siiski kogu see närveldamine ja asjade kokku langevus paneb ikka mõtlema küll, et kas keegi kuskilt kõrgemalt soovis testida mind või milles siis asi oligi. Kokkuvõtvalt õppisin järjekordselt tohutult palju ning mõistsin, et eestlased võivad täielikult uhked olla oma IT alaste saavutustega ning üleüldse IT arengu suhtes. Mis puutub aga inimestesse, siis sain kinnitust juba ammu mõtteis olnud arusaama kohta. Nimelt, et kuskil kaugel reisil olles saad sa ikkagi teist inimest tõeliselt tundma, sest kui inimene kaotab oma turvalise keskkonna, siis tuleb tõeline pale välja. Mind pani imestama, kuidas on võimalik, et nii enesekindlast ning tugevast isiksusest võib saada hetkega täiesti teine inimene, kes sarnaneb pigem kaheaastase lapsega kui täiskasvanuga. Ma mõistan, et ollakse natukene närvis uues riigis ning üldse uues kohas, aga kui tardutakse ning ei tulda sellest välja, siis on ikka väga raske hakkama saada. Kokkuvõtvalt avas antud kogemus ka minu silmad mingil määral ning pani mind veel rohkem iseendasse uskuma. Mõistsin, et mul on paganama hea kohanemisvõime uute olukordadega ning et ma saan hakkama ka kõige võimatuna tunduvate ülesannetega…eh kuigi mu ema on mulle seda juba korduvalt öelnud, aga leida ise kinnitust sellele, on ikkagi hea : )