Varsti, varsti...

Täitsa lõpp, kui kiiresti on aeg läinud ning nüüd kui ma hakkan tagasi mõtlema, siis siin on ikka paganama tore ka olnud. Mõnes mõttes on hea ja mõnes mõttes ka halb, et nii kiiresti saab asi läbi. Hea selles suhtes, et saan varsti koju oma lähedaste juurde ja halb sest kuna ma olen ennast maksimaalselt rakendanud siin, siis on mul olnud reaalselt väga vähe aega olnud kogu protsessi nautida. Samas olen tabanud ennast mõttelt, et mis saab siis, kui ma tagasi tulen. Järsku ma tahan tagasi välismaale ja järsku on mulle külge jäänud selline eemaloleku pisik. Mingil veidral moel on kogu see protsess olnud ülimalt põnev ja adrenaliinirohke olnud ning kui ma tagasi tulen, kas ma lepin imeväikse Eestiga. Igatahes olen täheldanud selliseid veidraid mõtteid ning mõttevälgatusi. Imelik.

Aga nüüd natukene koolist, ei saa ma üle ega ümber sellest. Nimelt pean ma siin ka võtma valikaineid ning kuna ma neid oma teaduskonnast ei saa võtta, siis valikud olid mul järgmised: IT, keemia, füüsika, majandus. Võite üks kord arvata, mille ma valisin, loomulikult majandus, sest esiteks olen seda Tartus võtnud ning teiseks füüsika ja keemiaga ei hakka ma oma aju vaevama, rääkimata mingist IT-st. Võtsin viis ainet majandusest, erinevad valdkonnad alates rahandusest kuni turunduseni. Algul mõtlesin, et põrun täiega, sest olgem ausad ma ei jaga majandusest mitte midagi ning siin kogu see asi veel inglise keeles, aga teate mu suureks üllatuseks, on ikka majandus igal pool samasugune, mitte mingit vahet ei ole. Nimelt tegin oma esimese majanduse eksami mingi kaks kuud tagasi-rahvusvaheline raamatupidamine, hindeks sain kolme, mis oli mulle alguses suureks üllatuseks, et nii hästi läks, sest omast arust panin ikka päris palju asju mööda. Ent pärast professoriga rääkimist mõistsin, et oleks võinud parema hinde saada. Mis siis selgus? Nimelt olin kirjutanud liiga konkreetselt ning vastustesse pannud lihtsalt loetelud. Samas kui küsimus on, et loetle tingimused või faktorid, siis mis muudmoodi ma peaks seda vastust kirjutama. Kokkuvõttes ikkagi taheti mingil määral mulli ajamist jällegi. Seega teisel eksamil olin juba targem ning panin oma loomingulise poole tööle ning õnnestus, sain nelja. Kolmas eksam oli keerulisem ning selle sain jällegi kolme, aga kui arvestada seda, et ma olin parimate hulgas, siis võib isegi sellega rahule jääda. Väga nõme aine oli ning ma ei teagi miks ma selle alguses võtsin, arvatavasti ei mõelnud ma korralikult. Enamus isegi majandust ja ärindust õppivad tudengid ütlesid, et tavaliselt ei soovitata seda kellelegi, aga tehtud ma ta sain. Neljanda eksami tulemust ma veel ei tea, aga eeldan et neli peaks vähemalt tulema, sest too päev tuli juttu palju ning viiendat lähen ma homme tegema ja olen üllatavalt rahulik. Ehk siis, mis mu juttu point on: matemaatika on õpetanud mind loogiliselt mõtlema ning analüüsima, mis võimaldab mul hakkama saada ka aladel, millest mul reaalselt õrna aimugi ei ole, aga füüsika ja keemia kohta see ei kehti. Nendest ainetest sa kas saad aru või mitte, ei ole mingit vahepealset.

Aga nüüd peaks vist magama minema, et homme värske ja usin olla. Ja ma südamest loodan, et see neetud tuhapilv ükskord ära kaob, eriti aga homseks õhtuks ning et lennujaamad ka lahti on või muidu…

Üks päev

Olen jõudnud arusaamisele, et kool on tõesti teine kodu. Sa lähed sinna ja sa teed kõik oma päeva toimetused seal ära, ainuke vahe päris koduga on see, et sa ei maga koolis, kuigi see poleks ka võimatu. Milline näeb välja minu üks tavapärane päev siis?

Äratus on nagu tavaliselt kell seitse hommikul, siis üks tass kohvi sisse ning peale pesemisprotseduure ning asjade kokkupanemist saab kiiruga bussi peale jookstud. Esimene sats loenguid saab tavaliselt kella 12 läbi ning siis on aeg süüa. Nimelt lõuna maksab koolis orienteeruvalt 2 kuni 4 eurot, ent tavaliselt läheb mul 2,50 ning selle eest saan suure prae (liha ja kartul või riis ja kala) ning magustoidu. Lisan veel, et lõuna kõrvale käib kaks klaasi mahla ja piiramatu hulk erinevaid salateid (värsked salatid) ning need on täiesti tasuta, rääkimata leivast ja saiast. Seega kella 12 ajal söön ma ennast sõna otseses mõttes kõriauguni täis ning kogu protseduuri läbimiseks läheb aega tund või tund pool, sest kogus on suur ning nagu tavaliselt on sööklas nii palju inimesi, kes tahavad rääkida ning seega ei ole mingi probleem ühte praadi süüa poolteist tundi. Loomulikult seda eeldusel, et mul ei ole loengut kella 12-st, kui on, siis lõuna lükkub kaks tundi edasi.

Peale lõunat on tavaliselt veel üks kahe või kolme tunnine loeng või isegi kaks kahetunnist loengut, ent üldiselt jõuan oma loengutega lõpuni kas kella kuueks või seitsmeks ning siis on aeg minna jõusaali. Nimelt ülikoolis on kaks jõusaali ning kaks suurt spordisaali, kus siis saab mängida sulgpalli või mingi muu tegevusega tegeleda. Ent üldiselt käin ma peamaja jõusaalis, mis on piisavalt suur ning erinevaid sportimisvahendeid täis. Jõusaal on üliõpilastele tasuta ning seega vahest peab ootama pool tundi enne kui saad oma lemmik masina juurde. Minul selleks on stepper, võiks öelda, et ma lausa jumaldan seda. Hea ja lihtne. Viimasel ajal on üldse inimesi jõusaalis vähem, aga arvatavasti enamus läheb välja, sest ilmad on mõnusalt soojaks siin läinud ning päike paistab. Jõusaalis veedan tavaliselt tund või isegi vahest kaks, sest jõusaalis on telekas ning soome neljanda pealt tuleb tavaliselt kell kaheksa üks komöödia seriaal, seega 7-9 või 8-9 olen jõusaalis. Samas võib väga valusalt lõppeda jõusaal, kui sa süvened väga seriaali ning samal ajal teed stepperiga. Nimelt üks kord panin endale vähe raskema programmi peale, mis vastavalt kiirusele muudab veel lisaks raskust ning alustasin seriaali vaatamist ning kuna seep oli üsna naljakas, siis ei pannudki ma tähele, et järjest raskemaks läks ning seriaali lõpuks võttis juba päris hingeldama ning kui ma stepperi pealt peale 45 minutit maha astusin, siis mõtlesin, et korras, mina enam koju ei jõua, sest jalad lihtsalt ei kandnud. Koju jõuan ma kümneks ning siis saab jutustada oma teise poolega, seega päev on läinud väga kiirelt ning tegelikult ei saagi aru, kui jälle nädal on ära läinud.

Erinevused päevadel on ainult see, et vahest peale lõunat tulen koju ja õpin ja siis lähen õhtul jõusaali. Hiljuti käisin ka tervise kontrollis, mis oli samuti ülikoolis. Nimelt üks osa ülikoolist (ülikool koosneb ikkagi 7 majast) on pühendatud tervisehoiu peale ja kõikidele välistudengitele tehakse tervisekontroll tasuta. Muide peale vereproovi andmist sain ma väikese šokolaadist pulgakommi (Dumble või midagi sellist oli). Ahjah varsti saan hakata hambaarsti juures käima, sest kontrollis selgus, et mul on tekkinud kolm väikest auku. Täitsa jama lugu. Küsisin, et palju hammaste parandamine maksab ning siis tuli vastuseks, et 4,50 kuni 22,50 euroni, küsisin uuesti, sest nii odav ei saa ju olla, aga tõsi mis tõsi, üliõpilastele on sellised hinnad. Arst nägi mu üllatunud nägu ning ütles, et mul väikesed augud, et need lähevad kokku kuskil 22 eurot ehk siis üks auk kuskil 7,50 eurot, minu arust pole paha.

Sellised on minu tavalised päevad :)