Ühel ilusal sügispäeval algas seiklus nelja tegelase vahel: Gena, Potsataja, Siga ja Hallhiir. Elama hakkasid nad kõik ühe katuse all ning ruumi oli kõigest 22 ruutmeetrit. Algul saabus Gena, sest ta oli juba alguses Potsatajaga kokku leppinud, et tuleb varem kohale tulla, et saada liidripositsiooni ning hõivata paremad kohad. Paari päeva möödudes saabus ka Potsataja, kellega koos mõeldi välja kohe uus plaan, kuidas paremini asju korraldada. Siis sündis täiesti ime-saabusid Siga ja Hallhiir hilja õhtul, kohe mindi uurima, kust pärit, mis koolist ja mida hakatakse õppima. Nagu iga muinasjutu juures on algus alati hea, nii ka selle jutu puhul. Pandi paika koristamisgraafik ja rahalised küsimused. Aeg läks, võiks isegi öelda, et kuud ja esile hakkasid kerkima probleemid ning tekkis vimm. Nimelt ei peetud kinni enam üldistest reeglitest ja ei arvestatud teineteisega enam. Siis aga tekkisid kuratlikud mõtted Potsatajal ja Genal ning algas terroriseerimine.
Elavamad mälestused on aga järgmised: ühel õhtul oli Siga nii täis, et ropendas nii mis jube, isegi temal külas olevad noormehed keelasid teda või õigemini üritasid teda korrale kutsuda; siis ühel õhtul rääkis Siga koos oma sõbrannaga köögis, aga unustasid ära, et seinad on meil nagu paberist ning Potsataja kuulis kõike ja nagu kord ja kohus teatas ka Genale, kes järgmine päev saabus ning algas nö kättemaks; meenub ka suurepärane periood, kus Siga ja Hallhiir ei maganud öösel ning igakord, kui Gena tahtis öösel pissile minna(see oli umbes kahe kolme vahel), siis oli meil WC järjekord, kuigi jah, tavalistel inimestel, kes elavad mitmekesi, juhtub see hommikul või siis õhtul, mitte öösel-millest võime järeldada, et me ei ole tavalised; samas ei saa mainimata jätta ka korda, kus Siga vist jäeti maha, sest ükski normaalne inimene ei istu õhtul akna peal, ei kuula kõvasti muusikat ning ei prõmmi ustega, aga noh, eks armastus tee alati haiget. Ja loomulikult ei saa mainimata jätta ka supertädi, kes on alati köitnud Potsataja ja Gena tähelepanu. Nimelt ilmus supertädi üks päev lihtsalt välja ning Genal tekkis kohe küsimus, et kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, aga Potsataja ei osanud sellele vastata, mis tegelikult on ka loogiline, sest tädi on nii cool ja vaikne, et teda ei pane tähelegi, välja arvatud üks öö, kus Gena, minnes oma tavalisele Wc ringile sattus rätiku väel olevale tädile jälle peale, kuigi Gena ei teadnudki, et tädi jälle külas on J Samas ei saa mainimata jätta ka korda, kus Genal ja Potsatajal oli vist mingi pidu käsil ning Gena võttis tekiilat ning tädi, kes arvatavasti tahtis midagi köögist, aga poole tee peal, kui oli juba külmkapini jõudnud ning nähes Genat, otsa ringi pööras ning tuppa läks, tagasi tulemata. Gena ja Potsataja suureks üllatuseks oli aga Hallhiire suitsetamine, mida Gena ei tahtnud algul uskuda, sest no milline arst suitsetab, kui praktiliselt iga päev õpib, mida suits organismile teeb, aga näe... Ühed lõbusamad seigad on ka seotud ct-ga. Nimelt oli üks kord Siga nii täis, et ei jaganud ei maad ega ilma enam ning arvatavasti ei mäleta ka seda, kui ma temaga rääkisin, aga see oli lõbus õhtu, kujutan ette kui halb väiksel Seal oli. Kahju oli isegi temast järgmine päev, aga vähemalt üritasin seda parandada Toe Tagiga :D ma võin ka vahest hea olla. Ja siis oli veel volbripäev, kui Siga koju jõudis ja asus meiega seletama või õigemini peale pikka vaikust, mis oli Sea ja Gena vahel valitsenud, hakkas Siga Genaga rääkima. Oleksite te veel näinud Potsataja nägu, kui viimane vannitoast välja tuli-see oli segu hämmingust ja üllatusest.
Ja siis veel need piilumised või õigemini viimase aja arvamused, et neid ei ole kodus, aga noh öeldakse, et uudishimu tapab. Nimelt naeravad Gena ja Potsataja juhtumit, kus Hallhiir läks väga varakult magama ning Gena ütles, et kedagi ei ole kõrvaltoast ja Potsataja piilus ning suureks avastuseks selgus, et ikkagi on. Aga noh kõige naljakam oleks olnud see, kui Gena oleks sinna läinud, mis oleks täiesti reaalselt juhtunud, sest kui Potsataja oleks öelnud, et mine vaata, siis Gena oleks ka läinud-uudishimu ju ikkagi nii suur. Pealekauba Hallhiire ja Sea tuba on alati köitnud, sest see on nii segamini alati :)))) Siin kohal peaks mainima ka juhtu, kus Gena ehmatas Hallhiire peale, kui viimane köögis oli-see oli üks väga kummaline õhtu. Aga ega ka kõrvaltoa omad ei ole sellised vagurad ja tasased. Nimelt üks päev, kui ma jõudsin koju meie kodulooma juurest, märkasin, et mu voodi kate oli teistmoodi ning küsides Potsatajalt, kas keegi on olnud siin, siis sai Gena eitava vastuse ning ka Potsataja küsis, et Gena on vahepeal kodus käinud, millest võime teha järelduse, et mingi tegevus oli toas käinud, millest Genal ja Potsatajal aimugi ei olnud. Uh kui toredad mälestused.
Suur riid oli aga siis, kui ühel päeval Gena koristas üle pika aja kõik ära ning pani igale poole sildikesed ning kui Potsataja rõõmsalt koju tuli, siis teda tabas ootamatu hävituspilkude sadu. Aga jah, Potsataja ei teadnud irooniast nõretavatest sildikestest midagi ja oli suures hämmingus. Ahjah siis ilmus ka vastusena-get a life. Selle peale võiks öelda, et inimesed üldse ei hinda Potsataja ja Gena tegusid, sest me ikka vaatame, et inimestel ei oleks igav ja üksluine elada. Keegi ei mõista, et igasuguste lolluste jaoks läheb energiat ja aega ning et inimesi on palju, kõigi kiusamiseks on vaja ju plaani ning need ei sünni üleöö :))))
Ent tegelikult on Gena ja Potsataja rõõmsad, et just Hallhiir ja Siga on nendega koos ühe katuse all, sest nii palju nalja ja huumorit ei oleks muidu olnud. Vähemalt oli üheksa kuud ühikas lõbus olla ning alati on Gena ning Potsataja pidanud Siga ja Hallhiirt eriliseks ning tähtsaks, sest ega sa ikka igava inimese peale oma energiat ka kulutama ei hakka, jääb ainult loota, et ka mõistetakse meie panust ühisellu.
