Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

neljapäev, juuni 10, 2010

Kaitsmised


Käisin siis eile statistikute ja finantsmatemaatikute kaitsmist kaemas, et kuidas näiteks neil on. Kokku oli kaitsmisele suunatud kümme tööd, ent seitset käisin ainult kuulamas, sest vahepeal sai käidud ka matemaatikaõpetajate kaitsmist kuulamas. Mis ma siis oskan öelda? Eestis on ikka tase väga madalaks läinud ning et ma nüüd täiesti mõistan, kuidas hiljaaegu postimehes kirgi kütnud bakatöö sai läbi, sest see mida ma kuulsin ja nägin, oli ikka väga karm ülehindamine. Võib olla asi selles, et olen eemal olnud ning Soomes on ikka tunduvalt karmimad reeglid oma kraadi kätte saamiseks. Milles siis erinevus?
Nimelt Soomes ei ole kindlat aega oma magistritöö kaitsmiseks, vaid siis kui saad ained tehtud ning juhendajad on rahul sinu tööga, siis võid seda kaitsta. Nemad ei nimeta seda kaitsmiseks, vaid maturity test. Välja näeb see siis nii, et sul on aega 45 minutist kuni kasvõi kahe tunnini, ent tavaliselt saad tehtud umbes tunniga. Sa pead tutvustama oma tööd otsast lõpuni ning seletama täpselt lahti, mida sa tegid, kuidas sa tegid ning mis on sinu reaalne töö panus. Veel enam, pahatihti ei saa ühe korraga maha, vaid tuleb teist korda veel kaitsta, sest näiteks kui sa ei oska anda konkreetseid vastuseid ja ära seletada, siis lihtsalt lükatakse su töö tagasi ning ei panda allkirju. Samas enamus töid hinnatakse neljaga, sest see juba selline poliitika seal majas. Neli peaks üliõpilast innustama edasi õppima ning enda jaoks kõrgemat sihti püstitama. Nii palju kui ma kuulsin, siis mitmekümne aasta jooksul on olnud vist neli viite ja mõnes mõttes arusaadav ka, sest kui saad viie ja keskmine hinne on üle nelja, siis teaduskond maksab 2000 eurot. Ent mis on Eestis.

Kaitsmine kestab kõigest 15 minutit ning antakse lühiülevaade oma tööst ning põhimõtteliselt, kui oled juba kaitsmisele suunatud, siis läbi saad nii kui nii. Veel enam, hinnet viis pannakse ikka väga kergekäeliselt. Nimelt sellest seitsmest tööst, mida eile kuulsin, oleks võib olla viite väärinud ainult kaks ja teised oleks pidanud olema kolmed ja võib olla paar nelja kah ning üks töö ei oleks pidanud üldse läbi saama. Kui üliõpilane esitab töö, mis on nagu baka alguses tehtud mingi andmeanalüüsi kodutöö sarnane, siis jääb ikka suu lahti küll, rääkimata sellest, et akadeemiliselt kirjutamisest ei ole vist õrna aimugi, siis tekib ikka nördimus küll, et misasja selline töö lastakse läbi. Mõtlete, et olen võib olla liiga karm, aga mõelge ise: esitlus viis minutit, magistritöö kaitsmisel rääkimine nagu pubekate karjas-sobitasin andmed, et mudel töötaks; vä kasutamine, suhteliselt mõttetud slaidid ehk siis mitte midagi ütlevad, veel enam näha on, et kaitsja ei orienteeru üldse nendes ning kui retsensent kommenteerima hakkas, jäi mul suu lahti, rääkimata hetkest, kust pidin vägisi naeru tagasi hoidma, sest retsensent luges ka paar lauset ette, mis olid umbes sellised: mudel ei püüa kinni, naistel on suurem risk jääda rinna ja emakakaelavähki jne… Mul tekib küsimus, et kas inimesel endal ei ole häbi sellist tööd esitada ja siis veel õnnelik olla. Magistrandil peaks ikka mõistust vähe rohkem olema, aga see üksnes minu arvamus. Loomulikult, kui sa tahad, et sinust jääb halb mulje, siis vist vahet ei ole, aga ikkagi. Mis mind kõige rohkem üllatama paneb, et antud konkreetne töö oli väärt 30 ainepunkti ning selle eest saada hinne C, no see on küll vedamine, aga noh eks kaasa aitas ka see, et juhendaja oli komisjoni esimees. Veel enam, kui ma mõtlen oma bakatöö kaitsmisele, siis ma arvan, et isegi mu baka töö oli sellest esitavast tööst parem. Ja siis kui ma sain teada, mis mataõpetajad said ning et üks inimene sai kolme, sest lihtsalt üks nõme õppejõud oma viimase kommentaariga rikkus nagu kõik ära, siis pean tunnistama, et need tööd nüüd küll samaväärsed ei olnud…eh tegelikult ei saagi neid töid võrrelda, sest üks ju 30 ja teine 8 ainepunkti ning kuigi ma ei ole 30 tööd lugenud, siis arvan, vähemalt retsensenti kuulates, et sitast üritati saia teha ja ei midagi muud. Kokkuvõtteks pettusin järjekordselt Liivi õppejõududes ning nüüd ma olen aru saanud, et finantsmatemaatika ei ole midagi nii raske ning suhteliselt lihtne eriala, rääkimata magistritöö kaitsmisest, sest läbi lastakse ikka igasugused. Nagu öeldakse, lollidel ja blondiinidel veab, krt küll peaks vist oma pea ka blondiiniks värvima, järsku mõjub :)

esmaspäev, juuni 07, 2010

Nädalavahetus

Nonii.. Jällegi üks nädalavahetus läbi..Huvitav oli.. Aga samas kui mõelda nädalavahetuste peale, siis igal nädalvahetusel toimub midagi..

Seekord oli Ennul plaanis sõpradega teha kalapüügivõistlus - "Ennu tiigikarikas 2010". Selles midagi muidugi välja ei tulnud, sest pidu algas juba reede õhtul ja laupäeval võistlus ei hakatud pidama. Piirduti vaid kalapüügiga. Ja pidu läks edasi ja lõppes Ennu sõbra juures.

Ühesõnaga plaanid, mis olid näd.vah. tehtud, neid sain tegema hakata pühapäeval.. Kuid sellest jäi siiski väheseks :D.

Peost pikemalt teises kohas.. :D

Ja vähe sellest.. Järgmisel nädalavahetusel on plaanis emal külla tulla, samas on laupäeval ka Tartumaa Külade Päev, kust võiks ka osa võtta. See külaseltsi vaatevinklist kasulik. Aga eks näis.

Ülejärgmisest näd.vah ei taha mõeldagi.. Märksõnad: lõpetamised, Vastseliina Laat ja külaseltsi jaanipäev.Ja tegelikult tahaks kõigist neid osa võtta. Ja eks näis, kuda see asi siis välja kukub.

Nädalavahetus peale jaanipäeva: selleks õnneks veel plaane ei ole. Lootust on see rahulikult mööda saata.. :D

Busy-busy-busy!!!

Uskumatu lihtsalt. Ja vahepeal nagu ei toimunud midagi.

Ja Reena, ühele näd.vah tuleb plaanida veel üks pidu.