Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

pühapäev, juuli 31, 2005

Jippiiiii

Praegu on mõnus vaba hetk-noored läksid just välja. Mida siis vahepeal teinud olen, ega kui ausalt vastata, siis mitte midagi harivat. Kuigi jah, siis kui käisin Kätuga linnas jalutamas, siis hakkas küll imelik. Nimelt pätt küsis mida ma siis teinud olen ning minu vastus oli, et käinud igasugustes puhkekohtades ning lugenud eneseabiraamatuid ning ka harivat raamatut-Issanda koerad-mul tuli nüüd nimi meelde. Mulle meeldib see suvi.
Sinikad, mis sain jurmalast, hakkavad ka juba ära minema ning varsti saab jälle päevikad selga panna, tuleks ainult ilusad ilmad ka tagasi, aga samas on igasuguseid spasid ka olemas. Mäletan hästi korda jurmalast, kus otsustasin erksuga soolasauna minna, aga jah just eelmine päev triikisin nii ägedalt riideid, et sain ka oma käe ilusti sirgeks...ja siis soolasaunas tundsin kohe milline mõnus tunne on, kui sool läheb haava peale-see on viimase peal tunne, soovitan soojalt kõigile. Ahjah muide kui te jurmalasse lähete, siis ärge maduga pilti laske teha, sest enda kogemusest nüüd tean, et madudele ei meeldi versaci lõhn-neil tuleb tapmisinstinkt peale. Nii mõnus oli tunne, kui üle 2,5 meetrine olevus sind kägistab ja su peale suhiseb-adrenaliin missugune.
Kusjuures lõbustuspargis sai ka nalja. Nimelt saime noomituse. Läksime ühest torust alla, aga seal sai kolm inimest paati istuda, aga me keegi ei vaadanud, mis oli lubatud kaal ning tulemus oli see, et pidurdus teekond jäi "natuke" väikseks, aga see oli parim sõit, kui välja arvata tornaado, milles isegi Ergol hakkas hirm. Samas miks tehakse konstruktsioone siis nii väiksekaalulistele :D Vähemalt andsid need praktiliselt vertikaalsed torud tohutult palju energiat.
Hea nali, mille üle me terve tee Riiast Jurmalasse arutasime:
Teate, mis vahe on günegoloogil ja astroloogil?
Üks ütleb:voi vittua, mika taivas
teine ütleb: voi taivas, mika vittu
Siis väheke mõtlemist, millest alguses mina aru ei saanud:
Mees laseb endale mõlema kannika peale tatoveerida suured tähed-B
Läheb siis sõbra juurde ning sõber küsib, mis sa lasid siis endale teha. Mees näitab. Sõber küsib, who the fuck is BOB?

Jippika jee....axel f ja slipnot

esmaspäev, juuli 18, 2005

Pärnu!

Pärnus oli väga tore aga täna tööl enam nii tore ei olnud! Nägin välja nagu kudenud kana! Kurk on ka veidi valus ja kipitab aga küll see nädalavahetuseks üle läheb!
Kuidas väiksel paharetil Pärnus lood on ja millal sind siin kohata võib? Kas sa said oma riided puhtaks, minu omad on nüüd lakutud ja triigitud :)!

Lugu oli selles, et kaks tegelast otsustasid riietega öösel ujuma minna, mis alguses tundus üli mõnus olevat. Pärast enam nii tore ei olnud, sest märgade pükstega pole eriti mõnud mööda linna kodu poole lonkida. Kuna püksid kogusid teepealt veel palju sodi ja liiva ka kaasa siis otsustasime enne tuppa minemist need seljast ära võtta. Seega, kui keegi juhtus öösel kella nelja paiku kahte tegelast Aisa tänava maja ees ennast paljaks koorimas, siis need ei olnud liputajad vaid lihtsalt kaks veidi märga aga täiesti kainet tüdrukut!

Veel sain aru, miks ma ennem siidrit ei joonud. See vist on üks ainsamaid jooke, mis kammib mu ära. Piisab vaid ühest topsist. Kangeid jooke võin juua pudelite kaupa, kuni tekib mürgitus või jään magama aga mõistust nii ära ei võta.
Siidris on vist mingi kaval aine, mis ärgitab meeli ja naeru lihaseid. Suu nurgad ise tõusevad lausa üles ja see jutt, mis sealt välja tuleb, seda hommikul ei taha teada. Lahe, ja selles on vaid 4,5 promilli, millest saab hea tuju terveks ööks ja hommikuks kõva pohmelli!

29-31 juuli on Tartus Anne kanalil üritus "Kahe vee vahel", tulge siis minu tööd ka vaatama. ARTERK-i nime all pealkirjaga "Ajutine blaaz".




Uimane Uni!

laupäev, juuli 16, 2005

Watergate

Esimene päev on nüüd möödas ja võiks öelda, et see möödus huvitavalt :)))))
NB! Oma saadikuid peab koolitama paremini, muidu on tulemuseks see, et kohe paari esimese lausega räägitakse sisse. Siin ilmas ei saa vist kuskil rahulikult rääkida kellegagi...inimesed teavad meist rohkem kui me ise :)))))
Ahjah kanadalasest noormees oli parajalt ülbe ja täiesti meie maitse järgi...
Elagu veefestival ja nüüd siis tsiteerides õepoega ilusad pepud randa päevitama

kolmapäev, juuli 13, 2005

Õismäe duo


Nagu nõiad nõiafilmist ja vanadus kummitab ka juba :P aga tipsenitel ikka veel möllu laialt ning ega veepidu olemata jää...nii et teised kõbid ka Pärnu

pühapäev, juuli 10, 2005

Narkomaan!

Täna mõtlesin, et mis ma siis iga päev teinud olen. Vastus TÖÖD!
Milline näeb välja minu argipäev?
Hommikul kiman kaheksaks Ülemistele. Seal teen paar th. tööd, siis logistan kastikaga Lohusallu (meie praegune väga suur objekt). Siis viie paiku sõidan Kadriorgu, seejärel Meriväljale, kus läheb ka paar th. Lõpuks jõuan koju ning siis hakkan joonestama projekte, mida me päeval teosatame. Mõni päev tuleb lisaks Tiskres ka paari kohta külastada. Kuid ikkagi on tunne, et midagi ei ole jõudnud teha, sest nii palju on veel tegemata, nimekiri on pikk ja iga päevaga täieneb. Lisaks see, et poisid enam iga päev tööl ei käi ja Alvar on veel noor,seega pean mina nüüd selle vastiku kastikaga logistama, sest mõnel on vaja kohvi juua ja arveid teha. See liiklus ajab vahest hullult närvi ja teist käiku ka ei ole aga nii kiire on, et ei saa remonti ka viia.
Kõik see tekitab töö narkomaani fiilingu. No jah, mul on hetkel seitse päeva nädalas tööd. Vabad päevad käivad küsimise peale aga tegelikult mul polegi millegi jaoks eriti puhkust küsida. Mõnus jume on peal, lõuana ajal ja õhtul saan meres supelda, mõni õhtu käin külas ka(une arvelt) ja lisaks sõidame me nii kui nii igal pool ringi.

Ja tegelikult olen ise üpris rahul ja õnnelik, sest ma ei tee seda raha pärast(see nii kui nii ei püsi) vaid fiilingu pärast, et ma olen endast midagi andnud.

Ükspäev sai nalja ka. Olime ühel objektil, kus oli mitu erinevat firmat peal ja ema ütles, et vaata, üks tubli ja töökas noormees, mine aja liini, et meil oleks sellist poissi vaja. Mind ajas hullult naerma ja ma ei maininud midagi aga naersin sisimas sügaval, sest seda toredat poissi teadsin ma kunagi väga hästi. Ei hakanud parem mainima. Mõtlesin endamisi, et ema, kui sa vaid teaksid, tema pärast sain ma kunagi kõva peapesu.

Lisaks eelmine nädalavahetus olime Hiiumaal. Esmaspäeva hommikul olid emal ja Helil kõhulihasd naermisest valusad, sest reedest saadik saime ainut naerda. Mina muidugi sätisin ennast raseda sõbrannaga ühte autosse, mis ei mõjunud mulle eriti hästi, sest ma elasin talle nii südamest kaasa, et pühapäeva õhtuks nägin ise ka välja nagu rase!



Ok, jutt sai vist veidi pikk.

It's A Heartache

Vahest piisab ka vaikusest, et mõista, et miski ei ole korras. Inimesed on ikka nii naljakad. Ühed arvavad, et nad näevad läbi sinust ja saavad kohe ühe pilguga aru, mis sul viga on ja mida sa arvad, teised aga teevad järeldusi, et vot näed, milline sa oled jne... aga kõige lihtsam oleks ju küsida, aga seda ei julgeta tihtilugu teha. Tegelikult on nii, et siis, kui saad inimesega ka vaikuses olla häbi või mingit kohustust tundmata, vot siis võid öelda, et see inimene teab mind või õigem oleks öelda, et ta tunneb mind piisavalt ning et sa oled temaga lähedane, teistega on aga teeseldud või lihtsalt elementaarne viisakus. Ahjah inimesed, ärge otsige õnne, vaid saage aru või siis tehke oma silmad lahti-õnn on teie kõrval. Sellest halamisest ei ole kasu, see ei too midagi ja ei ole mõtet pidevalt mõelda, et mis saab siis jne olge lihtsalt, küll saatuseratas näitab teile suuna kätte, kui õige aeg on käes, muretsemine on mõttetu energia raiskamine.
Praegu on just selline hetk, kus mõtlen jälle elu üle järele ning lugesin ka seda blogi algus jutte ning mõistsin, et inimestele ei saa ikka näidata, kes sa tõeliselt oled või milline, sest nad lihtsalt ei mõista ning ei saa aru. Kui lugeda neid jutte siin ja juua punast veini ning kui veel kõrvale mängib Bonnie Tyler lugu, siis paratamatult küsid endalt, kas tõesti on kõik need veidrused minuga juhtunud. Naljakas.
Muide ma sain täna Egerti magama vähem kui poole tunniga, see on päris kõva tulemus. Kindlasti mõtlete, et mis see siis ära ei ole, kõigest nelja aastane ju. Aga proovige ise vannitada ja vastata mitmekümnele küsimusele ning siis vähemalt viis korda käia üleval ning teha pai ning uuesti vastata küsimustele ning siis kui oled saanud mõnusalt jälle ennast teleka ette, siis kostub jälle ülevalt hõige tädi Reena :D aga tegelikult on see üliarmas ning isegi pärast rasket päeva ei tundu see raskena, vaid üllatavalt kergena...

Peaks ka ennast magama panema, aga näe ei tule und kuskilt...jama lausa...tuleb vist lambaid hakata lugema :P

laupäev, juuli 09, 2005

Mõnus on olla ja tuju on hea...

Jõudsin täna jälle tln tagasi ja päris hea tunne on olla. Pärnus saigi juba liiga oma nahka kõrvetatud, kuigi jah, ega praegu saagi rohkem võtta, sest koorun nagu mingi tibupoeg ja enesetunne ei ole ka just kiita. Arvan, et kaotasin oma viimase ajuraasu Pärnu randa selle kuumaga ära.
Nagu näha on tipsenitel kõigil tegemist ning mõned on juba isegi oma bakatöödega alustanud-väga tubli...jõuaks ma ka sinna maale, ei ole veel jõudnud enamus inimestegagi ühendust võtta, aga nagu näha, ei tunne ka nemad minust puudust. Samas mõtlen, et kas see aasta summerdama ka jõuab või vaibub see katse mahedasse suveõhtusse...andke teada tipsenid, millega tegelete??? Ise olen vist paar päeva tln ja siis edasi võib olla Rootsi, aga jah viimase aja seiklused on näidanud, et ette ei saa midagi öelda, sest siis just nii ei lähe....

Nüüd aga hakkan varsti väikemeest magama panema-teised läksid aga lennyt vaatama :P

Nautige suve täiel rinnal :D