Issanda loomaaed aina kasvab ja kasvab ning muutub üha kirjumaks

Elu on mäng neile, kes mõtlevad ning tragöödia neile, kes tunnevad

neljapäev, jaanuar 21, 2010

Kolmas

Juba kolmas semester käib ning üsna pea tegelikult saab ka see läbi. Aeg läheb kiiresti-olen juba Soomes olnud enam vähem viis kuud ja pole reaalselt ise arugi saanud, et nii kaua. Varsti on jälle eksamid ukse taga ning siis veel natukene ja ongi kaua oodatud suvi käes…
Jõulude ja aastavahetuse siginas-saginas sain kodus olla tervelt kolm nädalat ja mis ma oskan öelda: kõik on sama, ent mina olen vahepeal elukoolis targemaks saanud. Olen eemal olnud ja saanud väga palju omaette olla. Nimelt hiljuti oli juhtum, kus inimene, keda tean väga hästi, ütles, et ma olen nii ebaviisakas ja ülbe ning mina siis sellepeale, et mis mis… Milles siis asja iva oli? Nimelt ei olevat mina talle jõulude ajal sõnumit saatnud ning ka mitte helistanud ja ma ei eitagi seda, sest jah tõepoolest ei saatnud ma eelmine aasta sõnumeid ega ka helistanud. Ja miks? Sest telefoni töötavad mõlematpidi. Võib küll ülbena tunduda, aga ausalt öeldes tahtsin näha, kes reaalselt tunneb huvi ja võiks öelda, et nii mõndagi sain inimeste kohta teada…kurb, aga tõsi nagu öeldakse. Rääkimata sellest, et need, kes rääkisid, et oh kui Eestisse jõuad, siis kohe planeerime midagi… aga nende poolt jäi kõne tulemata, kuigi teadmine oli neil. Helistasid need, kellest ma ei oleks seda uskunud, nii et sain paraja hämmingu osaliseks ning kolm nädalat läks linnulennul, kuigi suutsin ka selle aja sees nädal haige olla. Inimesed ei mõtle või õigem oleks öelda, et mõtlevad ainult oma mätta otsast, aga jah see selleks.
Minu kõige suuremaks probleemiks on praegu magistritöö: liiga palju tööd ja liiga vähe aega…oh leiaks inimese, kes selle valmis teeb ja ära kaitseb, küll oleks hea. Asja teeb toredamaks ka veel asjaolu, et õppejõud eeldavad natukene liiga palju minu kohta: nimelt on raske seletada, et TÜ-s ainete õppimine ei ole selline nagu LUT-s, ma võin ju teooriat teada, aga ma ei oska seda kasutada praktikas. Sain juba oma esimese õppetunni esimesel semestril, kui arvasin, et olen dif võrrandeid võtnud ja tean seda, aga jah paberil võin ju ära teha, aga kui öeldakse, et lahenda mingi probleem ära, milleks pead koostama dif võrrandi ning selle lahendama arvuti abil, siis tekib ikka probleem küll. Aga noh proovima peab ju, mis ei tapa, teeb üksnes tugevaks…