Viimaste päevade avastused

*päris hea oli eelmine nädal üksi olla, välja arvatud asjaolu, et üks tont tuli juba tagasi reedel-ei mõista mina, miks minna üldse koju ja tulla nädalavahetuseks tagasi.
*bad jam oli väga hea pidu laupäeval klubis tallinn ning inimesed veel paremad. Nimelt jälgisin küllat pikalt rahvast ning panin tähele:
1) naised ei tohiks juua, kui neil on õhtukleit seljas ning mis kõige rohkem ajas südame pahaks-naisterahvas peo riietes, kes nägi välja nagu anoreksik, pahvis suitsu nii kohutavalt, et talle oleks küll ütlema läinud, aga mis sa ikka ütled, eks igaüks ise teab.
2) mehed on ikka nii aimatavad-arvates, et kui naisterahvale teed joogi välja, siis on kohe viimane milleski kohustatud, see on nagu nii iganenud kirjutamata reegel.
3)huumorit tegid ka kaks tütarlast, kes algul meeste seltskonnas olid väga tagasihoidlikud ja vaatasid ringi, siis kui mehed tegid joogi välja, siis olek kohe muutus-no milleks tekib küsimus. Kui ikka seltskond ei meeldi, siis tuleks ära minna. Samas siin kohal mõeldes, on naised julmad, sest peilivad välja sellised jõukamad mehed, lootes, et jook tehakse välja. Muidugi on tore, aga selle järgi meest otsida, liiga pentsik ja imelik.
4) ülikond teeb mehe ilusamaks kui viimane on. Eh ma kuulun ka sinna hulka, kelle tähelepanu on lihtne võita, mees peab lihtsalt kas korrektne välja nägema või siis ülikonnas, ent viimane peab talle ka sobima. Ent ülikonnas mehega ei tasu vaeva näha, sest tavaliselt, kui nad oma suu lahti teevad, siis saad aru, et parem, kui ta vait jääks ning oleks lihtsalt silmarõõmuks(on ka erandeid, aga mitte tänapäeva põlvkonna juures).
5)mõned jooksevad nagu mitu tundi ringi, enne kui rahulikult maha istuvad, ei mõista mina mõtet

* viimased päevad ma muudkui kokkan. Nimelt on mul mingi eriline hobi-mulle meeldib keeta-kurat olen muutumas koduperenaiseks juba, eh võib olla on see tingitud elektri hinna tõusust :)
* riigiteadust õppivad inimesed on kuivad ja igavad(ärgu keegi isiklikult võtku) Aga kui inimene millestki muust ei oska rääkida kui ainult poliitikast, siis on inimene minu arust piiratud vaateväljaga, sest peale poliitika on maailmas ka teisi asju. Ja milleks minna nii egokaks ning arvata, et poliitika on kõige tähtsam-no mida veel. Lihtne näide: nimelt klubis oli ükskord selline situatsioon, et väga erinevad inimesed olid koos(mata, majandus, arhitektuur ja riigiteadus, kusjuures osad olid veel võõrad omavahel) ning ainuke, kes oma suud ei teinud lahti oli riigiteadust tudeeriv tudeng, muidugi mõista, kui jutt ei paku pinget, siis miks vaeva näha, aga samas kas mitte suhted ei ole olulised??? Ei või iial teada, millal sul näiteks vaja on kedagi. Või siis näiteks on olnud ka olukord, kus üks meesterahvas hakkas mu vaimset pagasit kontrollima kell pool kaks öösel ööklubis-no mida veel. Rohkem impulsiivsust ja jätke kasvõi korraks välja poliitika, olge originaalsed ja elage(sisemiselt).
*siin kohal mainiks ära ka mõrvakatse, mida ma ei ole ära unustanud. Nimelt eelmine nädal üritas Kätu mind vigastada kotiga, kus olid banaanilaastud. Olin rahulikult köögis ja nagu meil Kätuga tavaliselt on-nääkleme üksteise kallal-ja äkki lennutatakse minu suunas kotike, aga mille eest suutsin osavalt kõrvale põigata. Nii et kui ma ükskord enam kooli ei ilmu, siis nõudke Kätult selgitust.
*monopolis kaotasin ikka väga haledalt Kerrule-häbi kohe, aga samas ma olin ka väsinud ja paha tuju kummitas mind terve eelmise nädala(loll, kes ei leia vabandust ).
*peale kauba ma olen uhke Kätu üle-ta käitus oma eksiga õigesti
*kirjutan vihikusse seda, mida ma ise tahan ning mis on ikka väga kaugel sellest, mida peaksin. Oskan asju, mida ma tahan, et ma ei oskaks, sest siis ma viitsiks ehk ka asjakohast kirjandust lugeda jne...
*eilne film-beatiful mind-pani mind mõtlema ja kaalutlema, kas tasub nii palju õppida ja tahta nii palju, ehk tuleks ka vähemaga leppida...

Elmaril on tunne, et kevad on õhus... :)))
Mõnus on olla ja obsession on ikka mega hea lugu...

Anonymous - SULLE!!!!

Väga tore oleks kui see meie anüümne inimene ka oma nime avaldaks. Meile nimelt ei meeldi sellised, kes oma nime ei avalda. Krd-i argpüks selline... või mis??
Kas on tõesti raske öelda, kellega on tegu??? Ei ole mõtete keerutada nagu kass ümber palava pudru...
Kui midagi öelda on, siis paluks ikka oma õige nimega.

Ja mis jama sul selle saiaga üldse on?? Krt, kas keegi ei anna sulle siis kodus süüa, et sa siia kurtma tuled oma halba elu ilma saiata. Tänapäeval on poode palju, kust saia saab!!!!

Laadimas

Mul on juba kopp ees ja ma ei viitsi midagi teha ning peale kauba on mul halb tuju. Aga vähemalt saan ma üksi olla, sest kedagi ei ole praegu ja võin kuulata muusikat nii kõvasti kui ma tahan, kuigi mul on natuke kahju ka naabritest, sest viimased päevad olen kuulanud vahelduva eduga ainult Erat ja Gregoriani, aga kama kaks-ma vajan ka kvaliteet aega endaga. Kurat see aasta on kevadväsimus nagu eriti ränk.... kevad võiks ka kiiremini tulla ja selle ebalemise minema viia.

Usu või ära usu...

Masendav on siis Tallinnas käia, iga kord kuulen ainult halbu uudiseid.
Eelmine nädal üks tore noormees rääkis, et selle aasta horoskoobis oli kirjas, et paljud paarid lähevad lahku ja tõesti,iga päev kuulen kuidas keegi kellegi on maha jätnud. Mis toimub? Ega jah, ise ka ju hea eeskuju selle kohta. Hakka või horoskoopi uskuma! Selle järgi pidi mul tulema hullut hea ja kirerohke aasta, hea nali!:)
Jah, täna ju suured aastapäevad! Vaatan aknast välja ja naudin ilutulestikku Õismäe tiigi kohal. Vaikimisi soovin endale palju õnne! Nimelt pidanuks täna kolm aastat nn."abielust" Ardoga täis saama aga jah, ma ju ei oska armastada või pigem ei jõua enam lasteaia kasvatajat mängida! Tegelt kurta ei saa ega need igavad aastad ei olnud aga aeg on edasi minna. Sellest see väike masendus.
Täna siis kuulsin lõpuks väikest loengut ka kodus, selle Ardo "kitse panemise" kohta. Ema tegi lõpuks suu lahti või mõtles lihtsalt kuu aega(ei tea millest see meele muutus). Lootsin, et pääsesin sellest juba, eriti sellepärast, et olen enam-vähem korralik olnud ja kodus käinud. Peab vist harvemini kodu külastama! Ega ma tegelt praegu kodus polegi, konutan siin Õismäel, aga ikkagi Tartust eemal.
Varsti saan teid jälle üllatada oma sokeerivate uudistega aga eelmiste uudiste kohta niipalju, et autot ma ikkagi ei osta, käime jala!

Ah, mul täna üldse sitt tuju. Kõige hullem õnnetus on maailmas "loll mees". Tavaliselt olen ma viisakas ja kuulan jutu lõpuni ning loodan, et inimene ise ka aru saab, mida ta suust välja ajab või siis olen lihtsalt vait ja tunnen talle kaasa, kuid täna ma enam ei suutnud. Üks meesterahvas tahtis vist hullut tark välja paista ning rääkis enda meelset hullult teadusliku ja asjaliku juttu,appi!,üritasin kõigest väest, et ei kuule ega pane tähele aga selline lollus! Põgenesin lihtsalt poole jutu pealt minema. Kahju, et ma sellest varem aru ei saanud, et mõned ikka nii ajulagedad on!
Mina püüan tavaliselt endast algul võimalikult lolli(blondiini) mulje jätta, et inimesed,kes soovivad mind tundama õppida, hiljem minus pettuma ei peaks vaid pigem üllatuksid, et äkki ma polegi no nii blond. Teen seda ka sellepärast, et nn.lolliga on algul lihtsam suhelda, et ei tekiks barjääre(appi, mis ma temaga räägin, ta tundub tark olevat,ajan äkki liiga igavat juttu,jne.). Võibolla sellepärast aetaksegi sellist iba kokku, et arvatakse-nii kui nii ei tea ma sellest midagi. No jah, vahel saab Reenaga ka hullult naerda, kui lolli juttu ma olen rääkinud. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad!
Kui hoolega lugeda siis tuleb siit välja ka vastu rääkivus aga peamine on mõte!


Millega te siis Tartus hakkama olete saanud, kuidagi vaikseks on kõik jäänud!
Vaikus enne tormi!!!!!!!!!!!!

Kosmonaut uurib tähti ja tarka raamatut(NLP),mida ma siin Õismäel tavaliset teengi! Ja üritan maapeale tagasi tulla!

Mõistuse viimased ohked

Teate mis, mul katus sõidab ja kohe väga suure valguskiirusega. Esiteks on mul probleeme oma meessoost sugulastega ja need ei ole mitte väiksed ning ma kahtlen, et neid saab ka parandada; teiseks on suhted eksidega nagu nii karil või ma ei teagi kus või oleks õigem öelda, et eksid ei jäta nagu rahule ja ei püsi minevikus, kus nende koht on; sõbrad on väga veidrad ja käituvad selliselt, et ma ei tunne nagu üldse inimesi ära ning kelletki ei ole ka nõu küsida; uued katsetused asjadega, mis ei ole üldsegi positiivsed võiks öelda, et kohe väga negatiivsed; inimesed teavad asju, mida nad ei tohiks teada ning ma ei tea üldse, kust nad seda teavad, kes on nagu liiga palju oma suud pruukinud....jne... Asi väljub kontrolli alt ja ma ei tea, mida teha, kas põgeneda või lihtsalt kohale jääda ning te teate, kuidas mulle ei meeldi, kui asjad on nii ebamäärased ja segased. Kas teha vastavalt oma intuitsiooni järgi või lasta mõistusel asi üle võtta? Nii juhtub, kui lased südamel otsustada ja ei mõtle....oled jamas.

16.02-20.02

See ongi see periood, mis jääb vist eluks ajaks meelde, sest nii hull, pole vist kunagi olnud.
Kusjuures peaks mainima, et neljapäevane pidu oli selline, et anna olla. Esiteks Kerru juures "väike võtmine", siis klubisse minek, kus olukord väljus kontrolli alt: huumor Ardeniga, härra D ilmumine, segase peksmine Airosega ja siis tagatipuks veel näitleja-tänu kellele ei olnud mina võimeline reedel kooli minema-liigne konjak tegi oma tööd. Samas kas te teadsite, et kõik näitlejad, vähemalt vanemuises, kasutava narkootilisi aineid-ime pole, et nad siis laval ennat nii hästi tunnevad. Igatahes mõtlesin ma, et reedel olen ilusti kodus ja ei lähe kuhugi, aga kus sa sellega, kui koju jõudsin, siis tuli välja, et mind võetakse ka kaasa. Seega käisin parlamendis, mis iseenesest oli väga meeldiv koht, ent koos oma õdedega ei tule tavaliselt rahuliku õhtut, nii ka seekord oli: õemees, kes käitus väga imelikult ja jõllas mind terve õhtu; kuus pudelit shampust, kuus klaasi tekiilat ja siis veel rumm, tegid selle, et järgmine päev oli kui kännuämblik, ent olukorra tegi naljakaks see, et laupäeval tulid külla Urmase vanemad ning nii nende poeg, kui ka naine ning ka naise õde olid üpriski täis ja lõbusas meeleolus. Samas ei lõppenud mu laupäev sellega, sest õhtul läksin oma teise õe juurde(Raina), kes vaikselt suri kodus, sest teadagi ei kannata ta tekiilat eriti hästi, aga noh paar veini, mis lahti tehti, tegid tuju kohe väga heaks ning siis läks peo panek juba edasi, mille tagatipuks ilmus ka huumori tegelane(R) ka veel sinna-vot sellised päevad olid.
Aga vastus Kerru küsimusele oleks, et jah, ajalugu vaikib kohe pikka aega, sest teie(lähedased sõbrad) teate ju mis toimus ning ma arvan, et kui te oleksite minu asemel, siis ei tahaks ka teie enam tükk aega midagi teha.

uu jee, Reena sünna!

Reena käskis, midagi naljakat kirjutada aga ei tea mida!
Ühesõnaga meil on kahju , et Kätut siin ei ole aga me säästae talle kooki, ma olen ju loll!
Ühesõnaga ma nägin täna esimest korda Reenat halvas tujus, kus ta viha meie peale välja valas, aga õnneks see on nüüd möödas!
Kätu järgmine kord tule Reenaga kaasa, sest ma ju ei ole sind kunagi otseselt külla kutsunud aga olen seda tahtnud teha, ma ju kardan!
Teie koduloomana olte mu peremehena alati oodatud!
Jälle täna Reena sõnas, et ta ei saakunagi aru, kui ma purjus olen aga küll ta homme aru saab, et ma olin. Ok, ärge homme mainige midagi, mul on niigi häbi!
Kosmonaut ummikus ja purjakil!!!

Hämmingu duubel kolm

Issand, sa näed, aga sa ei mürista. Milline veetlev õhtu lõpp mul eile oli!
Nimelt Yv ja Terjega läksime ct ning need pätid veel tõid mulle valgeid roose klubisse, mis oli väga armas neist. Aga siis kohe alguses vaatan ma, et üks meesterahvas tuleb minu suunas ja kuradi tuttav ka veel ning siis tuli välja, et see oli härra D koos oma tüdrukuga, mille tagajärel jäin ma lihtsalt vait, eh ei tulnud isegi tere suust välja. Asja teeb huvitavaks aga see, et tema uut tüdrukut ma tean-viimane on Krissu üks parimaid sõpru-ou my god, ma ei oska mitte kui midagi muud öelda. Sest mida öelda, kui härra D kogu aeg korrutas, et kui hea sõber ma olen talle ja et ta igatseb mind ning tagatipuks, et ta armastab mind, no andke andeks, sellist asja sa ikka ei ütle ju. Pealekauba vaatab Eneli(loodan, et ma nüüd nimega ei eksinud) sõbranna mind nagu nii vihaselt, et kui see pilk oleks võinud tappa, siis ma oleksin kadunud nagu suts sinist õhku. Samas ei lõppenud tsirkus ka siis, sest kuigi ma kavatsesin olla kaine, siis härra D rahuks ja uuesti nägemise puhul ma võtsin natuke, tegelikult ei olnud see natuke, sest peale paari koksi muutus ka minu olemine lõbusaks, ent siis vaatas ta uus ja tolle sõbranna mind juba väga hävitava pilguga. Siis aga läksime kõik Pattayasse, õigemini mina ei tahtnud algul minna, sest peale härra D, ma enam seal käia eriti ei taha, kusjuures ma ei mõista, mida kuradit ta ct tegi, see on see koht, kus mina ju käin :( Pattayas tuli mul juba naer peale, sest nimelt Eneliga rääkisime pikad jutud maha(rääkisime taga D) ning lõpuks veel tegime sellised tantsud, et hoia pead kinni, sest Terje nägu oli küll selline, et tüdruk misasja sa teed.
Igatahes algas mu 21 eluaasta väga omapäraselt ning ma loodan siiralt, et terve aasta selline ei oleks, sest seda ma küll välja ei kannataks. Samas praegu ei ole mu käest mõtet mitte kui midagi küsida, sest olen täiesti omas maailmas ning sealt tulen välja ma ei tea, millal, sest teate, mis ma avastasin, et isegi peale kõike jääb mingi kuradi hoolimine ikka alles :(

Aasta jälle juures

Täna küsiti mu käest, et kas on ka tunne, et aasta jälle juures, et noh oled siis targem...ma ainult naersin selle peale, sest mul on küll tunne, et kui aasta juurde tuleb, siis jääd lollemaks ja hakkad veel rohkem rumalusi tegema. Igatahes täna sain ma oma Täpilt mängu, mis sarnaneb neti mängule, kus tuleb ära arvata ühe kaardi paarilise, ent kingituse iva oli väga hea. Nimelt on mängu peale kirjutatud 4-99, nii et 100 aastased ei saagi seda mängida ;)...hmm varsti ta kahetseb seda, sest ega ma teda rahule ei jäta sellega :))) ise kaevab augu, ise sisse langeb. Peale selle on täna saatnud sõnumeid sellised inimesed, kellelt seda kohe üldse ei oota.
Igal aastal oma sünnipäeval ma mõtlen, et mida ma siis õppinud olen ja mis juhtunud on, ent see aasta ma parem ei tee seda, sest siis ma saaks arvatavasti naerukrambid, sest aasta on ülinaljakas olnud, võiks öelda, et naljast tuleb võtta supreemum.
Hmm peaks oma Mummuga ka veel rääkima, kellel on ka täna sünnipäev...mõelge kui hea kingitus ma emale olin :)

Tänud Teile, Kallid Sõbrad!

Kui mälu ei kuula sõna

Enamikul inimestest (umbes 60 %) on eriti hea visuaalne mälu - nad peavad meeles nähtut. Mõned ainult heidavad pilgu tekstile ja see on juba mälus. Teised, omakorda meenutavad kergemini kuuldut või lõhnu.
Loodus on mõelnud meie aju säästmisele, andes võimaluse mäletada andmeid nii pikemat kui ka lühemat aega - vastavalt vajadusele. Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk, mistõttu ei tule imestada, et mälu halvenemise üle hakkavad kurtma need, kes on töö kaotanud. Neil tuleb mälu treenida.
Kaasaja uurimused tõendavad seda, et vanemad inimesed unustavad äsjatoimunu, aga hästi mäletavad ammuseid sündmusi, seepärast et mediaatorite aktiivsus väheneb ja on raske uut meeles pidada. Nooruses selgeks õpitu säilub ka vanaduses, sest kui see info omandati, oli vastuvõtt aktiivne. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säiludes kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine.

Mul on küll selline tunne, et vanused on vastupidi.

Ent miks ometi mälu halvenemist kurdavad meie päevil ka keskealised ja isegi noored? Põhjuseks peetakse depressiooni, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm.

Mälu aitab säilitada: + haridustase + füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude tegevuseks Fuüsiline aktiivsus aitab mälu parandada palju paremini kui medikamendid + hea kopsu funktsioneerimine + iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas).

Soovitused + piisavalt magada - ainult puhanud närvirakud saavad normaalselt funktsioneerida + veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Ravimid, mis soodustavad unisust, raskendavad vastuvõtuvõimet; + piirata alkoholi kasutamis; + ravida kroonilist stressi + ravida kõrgenenud vererõhku

Mnjah, huvitava jutukese ma leidsin.

Krokodilliteoreem ja tee keetmine

Teoreem. Iga krokodill on rohkem pikk kui lai.

Tõestus. Võtame suvalise krokodilli. Siis läheb vaja järgmist kaht lemmat.

Lemma 1.Krokodill on rohkem pikk kui roheline.
Tõestus. Vaatame krokodilli ülalt - krokodill on pikk ja roheline. Vaatame krokodilli alt - krokodill on pikk, kuid kaugeltki mitte nii roheline (tegelikult on ta tumehall). Sellega on lemma 1 tõestatud.

Lemma 2.Krokodill on rohkem roheline kui lai.
Tõestus. Vaatame krokodilli veelkord ülalt. Krokodill on roheline nii pikuti kui laiuti, lai on krokodill aga ainult laiuti. See tõestab lemma 2.

Teoreemi väide järeldub ilmselt tõestatud lemmadest

***

Füüsik õpetab matemaatikule, kuidas teed keeta. Kõigepealt on vaja võtta tühi teekann, lasta kraanist vett täis, süüdata gaasipliit ja asetada kann tulele. Matemaatik on jube õnnelik, tormab koju ja kuulutab naisele, et tema oskab nüüd teed keeta.
Naine viib ta kööki gaasipliidi juurde, pistab pihku tikud ja vett täis teekannu. Mida teeb matemaatik? Loomulikult valab kannu tühjaks, olles ülesande taandanud sellisele, mille lahendust ta juba teab!

Päeva tuleb ikka naljadega alustada ja oma suunurgad taeva poole keerata.

Nalja nabani

Tahate head huumorit-täna ei olnud algebra loengut ja arvake, kes kooli selle jaoks tuli-õige vastus on MINA. Miks on alati nii, et siis kui mina mõtlen, et oh täna ma lähen sinna loengusse, siis ei ole? Naljakas on veel see, et eile klubis käisin mina Yvyle pinda, et viimane minuga ikka koos tuleks loengusse ning ütlesin, et davai saame ühika ees hommikul kokku, et lähme koos ja siis tuleb välja, et see nädal jääb loeng ära-meie aga istusime jummalast kaua all fuajees, mõlemad nägime välja nagu kännuämblikud, sest magamisele jäi ainult paar tunnikest, no selliseid asju juhtub ainult meiega. Samas ma mõtlen, et kui Kätu seda loeb, siis ta saab jälle naerda, sest tema eile üritas veel veenda mind, et mis ma ikka lähen kooli, et üks loeng ette või taha ning et ma võin järgmisest nädalast korralikuks hakata. Hea huumor, see on, kui sa ei vaata oma tunniplaani.

Issanda loomaaed on suur :)

Neetud

Äh, mingi viirus mässab hullult mu arvutis, see ajab lolliks( saadab ise kirju, lööb igasuguseid neti lk. lahti ja ei lase mul midagi teha, nagu keegi teine istub mu arvuti taga) paneks pommi!
Seepärast ei saa ma teie tekste ka lugeda, nägin ainult ühe teksti algust ja seal oli kirjas midagi masendusest!
Mul on ka väike masendus, sest kõik on täna kudagi nii vastikud! Inimesed on ära unustanud, et tänane päev ei ole ainult poodide õitsepäev vaid selles on peidus ka midagi muud!
Sa ei pea ju sõbrale ostma midagi vaid piisab ühest suurest kallist ja põsemusist, et sõber tunneks, et sa ikka hoolid temast!
Vastikud majandus inimesed(tegelikult kui aus olla, siis eelmine aasta, kui T.Mauringu loengud olid, tekkis endal ka väike vastumeel nende tähtpäevade ja pühade suhtes aga igal asjal on oma mõte!).

Kes peab rahast lugu, näeb igal pool ainult raha.
Kes peab armastusest lugu, tunneb armastust.
Kes vihkab, näeb viha kõikjal.
Mõelge, kus on teie süda ning olge avatumad!

Kosmonaut, kellele meeldib täiega ämbrisse astuda ja siis sealt uuesti välja tulla ning tegutseda südamega!

ja jah

Ei tea millest, aga nukker on mu meel täna. Ja see ei ole teist, kallid sõbrad, tingitud, olen lihtsalt selline tujukas täna...Ka Kätuga sai asjad selgeks aetud ning kõik on korras, ilmnes asjaolu, et lihtsalt inimesed ei rääkinud oma vahel, millest hakkas nõiaring pihta, mille lõpptulemuseks oli see, et kumbki enam ei rääkinud ja vaikiti, sest see tundus lihtsam. Kuna lihtsam on ju asja juurest lahkuda, kui jääda.
Teate veebruari kuu on nagu iga aasta selline kohutavalt masendav, iga aasta on midagi, mis selle kohe eriliselt ära rikub...jama lausa
Aga noh nagu Krissu soovitas, tuleb pea püsti ajada ja edasi minna, sest mis sa ikka norus istud, pärast jäädki veel selliseks. Isegi kui ma ei eksi, siis öeldakse seda ka igasugustes eneseabi teostes, et kui hinges on kurbus, siis naerata, küll asi mööda läheb. Samas peaks ka tänane klubi õhtu asja parandama, sest klubis juhtub alati midagi sellist, mis on kas hämming või teismoodi naljakas

Ilusat sõbrapäeva teile kõigile!

Olen loll...

Ei mõista, millal mul küll mõistus pähe tuleb, no, millal aru saan, et kui ei taheta, siis ei taheta. Mina ikka sitsin edasi ning üritan asjast veel asja saada, aga ikka saan vastu nägu. Hakka oma ema juttu veel uskuma, et olen nii alandlik ja annan liiga lihtsalt andeks. Samas, kui mõelda Kerru juttu peale, et sõprus on selline, mis jääb ja ei kao kuhugi, kui ta on kord tekkinud, siis teate mis, see ei ole ikkagi nii.
Kui meeldiv on alustada päeva, kui juba hommikul tuju ära rikutakse, kui meeldiv on ikka Tartus olla. Pean vist tõesti minema psühholoogi juurde nagu soovitati, nii et Yv, kas oled ka käsi tulema, kuigi enne soovitaks teistel sinna minna, sest ega viimasedki päris normaalsed ole.
Appi, Tartu röövib viimased närvid, ma olen kaotanud oma rahu kuhugi....praeguses seisundis tahaks ainult oma isaga rääkida, sest temal on alati igale küsimusele vastus ning isegi kui tal seda ei ole, kombineerib ta nii loogiliselt selle välja, et müts maha

Igatsen tln ja tahan ära koju, sest tartu on crap

trallalllaaa

Nagu kõik teavad on homme ka 1 tähtis päev...nii et kas kellegil on mingeid plaane tehtud või kas üldse tehaksegi?
Ähh mul jälle šokolaadi isu, juba kolmandat korda vaja välja kobida :(

...

Tänane päev on kohe eriti "tore" olnud, siin kohal ei mainiks, miks, ent asja teeb hullemaks ka veel inimesed ja suhted. Kuigi mõtlesin, et uuel aastal teen asjad teistmoodi, see tähendab, et aitab viisakusest ja hea inimese mängimisest, sest kasu ei ole sellest mitte kui midagi. Selle mõtte pani mulle pähe mu ema või õigemini tõi ta hea näite. Nimelt mu õemees on praktiliselt musternäidis, sest igas olukorras on ta meeletult rahulik ja tasakaalukas ning isegi kui päev on olnud raske, tuleb ta ikka koju ja pärib kõigilt, kuidas neil on läinud ning avastasin, et ma teen seda ise täpselt samamoodi. Pärin ja uurin, aga tekib küsimus milleks, sest vastu ei saa midagi. See on ainult enda raiskamine, sest need, mis kuluvad, on närvid ning need ei taastu.

Hüvasti hoolimine

Ha ha haaaaaaaa

Väike nali, me ei suutnud klubis kaua olla, sest seal lasti rockenrolli asemel hevi-metalli mida kohe üldse ei kannatanud kuulata!
Kodus avastasime, et Reenal oli pluus kogu selle aja tagurpidi seljas, mina mõtlesin, et sellel peavadki rinna õmblused preal olema.
Panen tähele, et klubis olim ma kainem kui pregu, takso ajas purju.
Ok, ma hakkan nüüd Reenale süüa tegema, ta juba hüüab!!!
Muide kodus saab kaks korda rohkem nalja kui klubis, nii et kui keegi tahab naerda , tulge Kerrule külla, kus naeru lihaseid saab treenida, viimasel ajal veel eriti hullult!


Kosmonaut pilvedes!!!

Ol la laaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!

Kuna Kerru on nii paha ning tal on Reena õigele sünnipäevale järgneval päeval eksam, siis otsustasin ,et pean enda poolt Reenale ette ära! Seetõttu otsustasin Reena täna välja vedada ja viimast korda see kuu temaga koos juua, seega on meil juba Sauza täies hoos,Reena klõmmib ikka Virut!(ja siis aitab sellest jamast)
Meie neiu saab ju 21 ning selline vanus tuleb suure pauguga vastu võtta!
Loodan, et me homme elame, sest praegu hakkavad juba väikesed kahtlused tekkima, õnneks on mu kallis õde ka Tartus, kes lubas homme külla tulla!
Tänased plaanid viivad vist clubi Tallinna, muidugi kui meid sinna sisse lastakse, kunagi ei saa milleski 100% ju kindel olla, või mis!
Täna sain teada veel, et mul on vähe sihikindlust. Tegelt on mul hoopis suurem probleem, pole nagu sihti, mille poole püüelda!(Tegelt sa panid mind mõtlema!) Ah, ei tasu masenduda!

Praegu rõõmus meel :))))))))))))))


Kosmonaut(homme Tartu maraton) praegu on pepu kelgutamisest sinine!

because i got high....and carmen queasy

meie laulud ja millised mälestused....jälle...nüüd peaks häbenema...algul ei olnud, aga nüüd on...

Selgitus, ehk siis millega hakkama saime. Kui aus olla siis mitte millegagi,vähemalt praegu ei tunne, et millegi erilisega, ent märksõnad oleks:klatš, glamuur, Kerru msn, stiil, mehed, naised, muud tuttavad, plaanid, naiselikkus, vanadus...ehk siis kogu naiste kuratlik mõttemaailma arutlused ja avastused. Tulemuseks mitte midagi head, üksnes plaanid-võib olla tulevikus ka natuke nalja jne... Avastus Kerru puzzle sõltuvus, ise olen juba loobunud...millised matsid me oleme ja egoistid...samas kummitavad ainult naistele mõeldud ebamugavused ja muu crap-Kerru uus avastus, ta on usin, kurat nagu keegi oleks teisiti väitnud.

Püha jumal, kas ülikool põhjustabki seda-inimesed keeravad ära, andmata endale aru. Tegelikult on nii, et seda põhjustab kommuun, kuigi Kerli süüdistab ennast, aga see ei ole tõsi. Tartus on enamus inimesi kiiksuga...seda vist nimetataksegi Tartu vaimuks, millest ma esimene aasta aru ei saanud. Näiteks tänane vaatlus andis ka tulemuseks eespool väidetud lause. Nimelt õppejõud liivis on ka väikese nihkega normaalolekust, aga ma ei väsi kordamast, kus on defineeritud normaalsuse piirid ja vastus oleks, mitte kusagil. Nagu matemaatikas-ise püstitad hüpoteesi, määrad parameetrid ja teed tõestuse, millest võime teha järelduse, et normaalsus on iga inimese jaoks erinev-M.O.T.T Miks ma küll filosoofiat ei läinud õppima?

Ma ei saa andestada kõike... ja et sa meie eest ei võitle

Arvate nüüd, et mis juhtunud on...tegelikult ei ole midagi juhtunud, lihtsalt kuulan smailersit, väikene-praegu veidi õnnetu, kuna õppejõud pani lihtsalt jehat ning täpil ei ole juhendajat (jama on suur)- läks trenni...ja ma olen üksi kodus.
Samas peaks mainima, et eilne kassi toomemäel kelgutamine on jätnud küllatki valusad mälestused jälle-Kerruga sai ikka väga ilusad ja lausa õhulised lennud tehtud, eelkõige oli viimane liu laskmine hea-meetrisuurune auk ja kõrge nõlv andis võimaluse teha meeldejääva õhulennu :)

Eile õhtul vaatasin ka päris head filmi-mindhunters- kuigi süveneda ei jõudnud, sest no andke andeks, kui kooli päev venib 10 tunniliseks, siis mõistus enam ei tööta öö hakul.

Ka täna sai head huumorit. Nimelt kui ma koju tulin, siis oli ühikas nagu hooramaja, kõik kohad olid mustad ning nõude virn oli meeletu. Muidugi koristasin siis kõik ilusti ära ja panin ka sildikesed:kööki kraanikausi juurde panin-palun peske oma järel nõud ära, me ei ela hotellis ja vannituppa-ei pea ootama, kui peegel muutub läbipaistmatuks, võib ka ennem puhastada. Tegin lihtsalt väikesed märkused ning vastuseks oli mulle kirjake jäetud-get a life-no seda lugedes tundsin kohe, kuidas hingele palsamit sain. Naljakas, aga sellised laused või ütlused, ei mõju mulle, vaid teevad siiralt nalja. Ei tea, kas see on tingitud sellest, et olen endale praktiliselt aastaga kasvatanud sellise karule omase paksu naha või olen hull...kaldun arvama, et esimene variant, aga samas olen ka teist alati kahtlustanud.
Järgmiseks tuleb köögi seinale jalajäljed, aga enne pean need veel leidma, kui kellelgi on pilti jalajälgedest,siis palun andke teada.

Lugesin ennem just Kätu blogi ning seal jäi silma tekst, et ma ei ole kodus eriti olnud ning teate mis, ega ma ei ole jah olnud-olen kodus maganud ühe öö, ülejäänud olen veetnud Kerru juures-pean varsti seal üüri maksma hakkama, sest olen praktiliselt seal nagu elanik, vähemalt ööd veedan seal. Aga noh, mis teha, kui kool saab tavaliselt kella kuue kaheksa vahel läbi ning siis kui koju jõuan, siis kutsutakse välja ning nii see läheb. Pealekauba ei ole me veel suutnud seda puzzlet kokkupanna, sest nagu ma juba eile ütlesin, see on pedede oma, kellel ei ole midagi paremat teha...arvatavasti lähen ka täna sinna...võibolla.

Samas pean mainima veel asjaolu, et mina ei saa aru, kas see on tingitud kevadväsimusest või lihtsalt on inimesed uimased, aga rahvas on nagu talveunne vajunud, miski ei paku enam huvi, valitseb täielik mõttetühjus, ei viitsita enam midagi teha. Olen ka ise enda juures seda märganud, aga hakkan justkui välja tulema sellest, harjumus on tekkinud juba-hommikul kaheksaks kooli, kuigi magama saab kolme ajal, siis kella kuueni koolis, siis kodutööd arvutil ning siis edasi lollustega tegelema või õigemini viimased päevad olen puzzlet kokku pannud :)

Peale selle on mind kummitama hakkanud lugu Moonwalk ja Have you ever, mis olid nagu väga head lood võrrelda teiste eurolugudega, teised olid jurad. Just üks päev arutasime Kätuga, et no kas tõesti ei olnud siis paremaid lugusid, aga põhiline jututeema allikaks oli ikka tissimissi valimised, mis tuli kohe peale eurovisiooni ja kurat sealt on mind kummitama jäänud jube krõhva, kes seal osales ja eile veel näidata ka teda....naine oli nagu vana puumaja, kellel aknas sisse löödud. Samas ei väida ma sellega, et ise ole perfektne, no aga see naine-uskumatu, jube

Nägin ka oma lemmik õppejõudusid-suurepärase matemaatilise huumoriga Parringut ning vaoshoitud ja häbelikku Kutsmeid .... nüüd aga naudin üksindust ja mõtisklen....

Tuli meelde

Täna meenus mulle jälle, miks ma matat õppima tulin. Kuna siiamaani on olnud suhteliselt vähe selliseid aineid, mis on tõsiselt huvitavad, siis täna sain teada veel ühe. Nimelt soovitan kõigil võtta ainet-majandusmatemaatika elemendid koolimatemaatikas-mõnus aine kuulamiseks. Pealekauba sobib ideaalselt raskete, kuid meelepäraste ainete nagu analüüsi ning algebra vahepalaks. Samas ei ole vaja eriti palju teha-jooksvad tööd, ettekanne ja lõpus väike näpuharjutus :) Ka vanamees on lahe, paneb oma kilde, kergelt juba meenutab Parringut, keda näen juba reedel(ei jõua ära oodata).


NB! Kas keegi ei soovi peavalu, mul oleks üks ära anda.

Sünnipäev!!!

Kallis Terts,
Palju õnne ja muid meeletusi sünnipäevaks!!!

Sa ära ohka midagi,
et aasta jälle edasi,
vaid vala klaasid ääreni
ja ela julgelt edasi!




Kosmonaut!

Õnnitlused!

Kallis Terje!

Üks väike rõõm las olla igas päevas,
üks pilk, üks naer, üks õis või värvilaik,
üks päikesekiir või killukene taevas,
või sõna hea,mis muudab valgeks kõik.

Palju, palju õnne Sulle, kullake!

Nii hea on olla, et ....

Vähemalt huumorivaesuse üle ei saa kurta. Nimelt täna, kui ma silma lahti tegin kella seitsme paiku ning siis uimerdasin nii kaua, et pidin takso võtma, siis lasin ennast algul ühikasse viia. Alles ühika ukse juures taipasin, et kurat ma pidin kooli ju minema, mille tulemus oli see, et pidin jälle takso võtma, et esimesse praksi jõuda ning asja iroonia on see, et mul ei olegi seda praksi-no enam me selliseid asju pühapäeviti ei tee, eks ole Kerru!
Pealekauba ajab mind vihale veel fakt, et Kerru ja Arden põõnavad ja mina pean istuma siin tühjas arvuti klassis-kahe tunni pärast hakkab järgmine praks, loodan, et see toimub.

NB! Muide ma leidsin täna köögis puzle tükke, millest võime teha järelduse, et see ei pruugi kunagi valmis saada, sest kui tükid on juba köögis, siis jumal teab, kus neid veel võib olla. Samas mõtlesin, et korter oli jälle korralikult segamini aetud ning kõik nõud olid mustad ja üldse valitses igal pool kaos, aga noh Kerru on juba sellega harjunud vist, sest see nii tavaline.

Pühapäeva õhtupoolik!!!!!!! Ul-lal-laaaaaaaaaaa!

Masendav aga samas ka naljakas! Kaks tegelast iskuvad koos toas ja kruvivad toole kokku! Laua peal vedeleb üks 0,7 Sauza Tequila, mida valatakse kogu aeg pitsist mööda, sest käsi väriseb raskete kastide tassimisest! Ega jah, kodust tuli ju max võtta, nii et andis tassida, piss pidi püksi tulema, nii naljakas oli! Inimesed on ju nii lollid, tasivad kasti ja kotid ühikasse ja võtavad siis takso, et sõita koju!
OO, ja öösel ootab meid ees akutrell ja puzzle, sest varsti tuleb meie kallis sõber pärnakas koos puzlega, ooo, ja siis saame oma kruvimisoskusi kasutada, sest toolid nõuavad kruvisid!
Muide, Reena arutab praegu, et ta ei saa kunagi aru, millal Kerru vintis on. Sellest ma ei saa aru, sest ma ju muutun siis nii blondiks või õigemini plontiks!
Äh, Reena jälle õhutab jooma, oi oi oi!
Deem, ma pean ikka mehele minema, siis muutub elu rahulikumaks, panen tähele, et kontroll hakkab kaduma!Ok, tegelt peaks telefoni välja lülitama ja MSN ka!) Selles tuleb ainult ennast süüdistada!
Ps, Reena katsetab kuda uued toolid keerlevad! Karjub uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu.... ja seletab hullult! Nüüd juba karjub:Issand kui hea!!!



Kosmonaut veidi purjus!
Ps! pudel vähe pool tühi kah!

Mina siin!

Jah, nagu te näha võite kellaajast, ei ole ma üldsegi paranenud. Kuigi eelmine nädal oli tubli ning oli praktiliselt kogu aeg kodus ja veetsin emaga aega ning käisin traditsioonilistelt sugulastel külas jne.. Aga samas ei ole ma veel ikka ennast päris välja puhanud. Nimelt viimasel ajal ei saa ma üldse und, lähen magama alles kella nelja ajal öösel ning hommikul magan ainult kella üheksani ning siis on kõpsti silmad lahti, kuigi olen vaimselt väsinud. Üks päev lasin emal tuua haiglast unerohtu, lootes et see ka aitab, aga teate mis, see ei aidanud mitte karvavõrd. Olin hommikul sellise näoga nagu oleksin mitu ööpäeva juba magamata olnud, nii et mu super plaan läks luhta. Praegu aga veedan aega oma kalli õega, kes arvatavasti läks juba magama, aga mina istun siin oma pooliku klaasi veiniga ning jutustan teile, kuigi tulin üks päev avastusele, et see aeg, mis ma lihtsalt arvuti taga olles surnuks löön ning kui arvata veel sisse kõike need praksid, kus ma tegelen alati kõrvaliste asjadega, siis oleksin ma praegu poole targem ning üldse oleks mu elu olnud ka lihtsam sessi ajal. Kuna sessi ajal pidin endale terve semestri asja praktiliselt paari päevaga selgeks tegema, aga noh tagant järele oleme me kõik targad... Peale kauba, millega te pätid tegelete Tartus? Kas Yv on ikka elus veel? Terje on orbiidilt vist üldse lahkunud või sondeerib ta kuskil kaugematel jahimaadel??? Muide täna või oleks õigem vist öelda eile tuletus mu õepoeg mulle ühe hea luuletuse meelde, kuigi ma arvan, et see oli kuskilt laulust: face down, ass up thats the way we like to fuck selle peale küsisin ma, et mida ta ütles, selle peale vastati mulle, et noh tädi, kuidas sa ei tea-anaal, noh, kas sa ikka ei saa aru-hakkasin naerma, aga teate, kui päris aus olla, siis ei saa aru, ses suhtes, et miks kohe seda järeldada, võib ju ka muud...Igatahes on ikka mega lahe olla 16a koos, tunned kohe oma kõige varasema nooruse ära :) Olge tublid sulelised ja karvalised, kes rohkem, kes vähem